/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/14/11866424t1h98b7.jpg)
Eile õhtul ilmus Deutsche Welles Briti ajakirjanik Tim Sebastiani intervjuu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helmega. Kuna Helme esitas mitmeid kaheldavaid väiteid, otsustas Postimees nelja neist väidetest kontrollida.
Tellijale
FAKTIKONTROLL: neli valeväidet, mida Martin Helme Deutsche Welle intervjuus esitas (44)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1. Martin Helme isa Mart Helme ei rääkinud põlisrahvaste asendamisest neegritega, vaid immigrantidega - VALE.
10. veebruaril EKRE leheküljel ilmunud Mart Helme arvamusartiklis kirjutab erakonna esimees, et Reformierakonna poliitika tulemusena toimub Eestis «põlisrahva väljavahetamine slaavlaste ja neegrite vastu».
Seega Martin Helme püüd väidet pehmendada ning öelda, et tema isa rääkis immigrantidest, mitte neegritest, ei vasta tõele.
2. Aastas tuleb Eestisse üle 20 000 ukrainlase - VALE
Martin Helme väitis intervjuus endiselt, nagu ka 2018. aasta juulikuus ERR-ile, et Eestisse tuleb aastas üle 20 000 ukrainlase.
Juba 2018. aasta juulis lükkas siseministeerium Helme väite ümber, teatades, et 22 000 näol oli tegemist prognoosiga, mitte kindla väitega nagu igal aastal tuleks nii palju inimesi. Siseministeerium prognoosis siis, et 2018. aasta lõpuks tõuseb lühiajalise töötamise taotluste arv 22 000-ni, kusjuures see ei hõlmanud ainult ukrainlasi, vaid kõiki välismaalasi kokku. Ukrainlasi tuli aasta varem aga Eestisse tööle umbes 5600.
Nüüdseks on ka terve 2018. aasta rändestatistika ilmunud. Siseministeeriumi pressiesindaja Merje Klopetsi sõnul tuli möödunud aastal Eestisse ukrainlasi lühiajaliseks töötamiseks kokku 15 510. Tähtajalise elamisloa saajaid oli ukrainlaste hulgas kokku 2565.
«Lühiajalise töötamise osas oli möödunud aastal tõesti hüppeline tõus. Lühiajalised töötajad viibivad Eestis ajutiselt – maksimaalselt üks aasta – ja neid ei arvestata püsielanikkonna hulka,» selgitas Klopets. Ta lisas, et lühiajaliselt on võimalik Eestis töötada kuni 365 päeva 455 päeva jooksul, mille järel nad peavad lahkuma Eestist.