/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/03/08/11851696t1h9b9c.jpg)
Sel aastal on Eestis juhtunud 178 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on viga saanud 243 inimest ning hukkunud on 13 liiklejat.
Sellel aastal on liikluses surma saanud 13 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes mullusega on raskete liiklusõnnetuste arv vähenenud 14 protsenti ja hukkunute arv kahe võrra.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametniku Kalmer Tikerpe sõnul juhtus veebruaris keskmiselt kaks inimkannatanuga liiklusõnnetust päevas ning vaid kahel päeval ei saanud inimesed liikluses viga. «Veebruaris hukkus kaks liiklejat. Mõlemad olid veoautojuhid, kellest ühe puhul pole välistatud, et surma põhjustas terviserike, mitte teelt väljasõitmisega kaasnenud vigastused. Kui kõrvutada praegust ja eelmist aastat, siis 2019 algas paremini. Kuid suurt hüpet paremuse poole ei ole,» ütles Tikerpe BNS-ile.
Jaanuaris hukkus kaheksa inimest ja märtsis siiani kolm liiklejat.
Sel aastal on liikluses surma saanud neli jalakäijat, ülejäänud üheksa hukkunut olid kas juhi või kaasreisija rollis. Tartumaal on liikluses hukkunud neli, Harjumaal kolm, Jõgevamaal kaks, Rapla-, Järva-, Pärnu- ja Ida-Virumaal üks inimene.
Tikerpe sõnul pole vähenenud liiklusõnnetuste arv, kus üheks osapooleks on alkoholi tarvitanud juht. «Purjus juhid osalesid 79 liiklusõnnetuses. Õnneks pole nendes õnnetustes inimesed surma saanud, küll aga kümme inimest sai viga,» rääkis Tikerpe.
Samal ajal eelmisel aastal oli purjus juhtide osalusel toimunud avariides hukkunud kolm liiklejat.
Politseinikud on juhtimiselt eemaldanud 1099 alkoholi tarvitanud juhti, neist 407 osas alustati kriminaalmenetlust. Narkojoobes juhte on tabatud 40.