«Ma ei suuda enam siin kontoris olla. Mul on vaja mingit inimese lugu!»

Postimehe töötajatest auhinnasaajad: esireas (vasakult) Helen Mihelson ja Mari Mets, teises reas Olesja Lagašina ja Tiina Kaukvere ning kolmandas reas Tairo Lutter, Maret Müür ja Aarne Seppel. Foto: Sander Ilvest

Seda lauset olen ma kuulnud Tiina Kaukvere suust ikka ja jälle. Üks neist inimese lugudest oli ka aasta uudisloo preemia võitnud Alli Rutto juhtum.

Tiina ei näe kunagi selliste lugude taga klikimagnetit või preemiat toovat uudist, vaid pigem võimalust kohtuda tavaliste või ebatavaliste, noorte või vanade, eestlasest või teisest rahvusest, aga eelkõige inimestega, kellel on rääkida mingi huvitav lugu.

Mõnda aega kirjutas Tiina palju pagulastest. Mitte sellepärast, et need lood olid kõvasti klikitud, aga pigem sellepärast, et ta nägi pagulaskvoodi taga inimesi. «Sa oled liiga pagulaste poolt,» torkas talle isegi üks vanem kolleeg. Aga Tiina jaoks puudus siin igasugune meie-nemad-vastandus – ta oli kõigi inimeste poolt.