:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/09/6323493t1hc17a.jpg)
Eesti riigipead on läbi aegade võtnud erinevatel põhjustel teenetemärgid 11 inimeselt, neist on päriselt oma auraha presidendi kantseleisse ära toonud vaid neli.
Enamik patuseid on jätnud äravõetud teenetemärgi presidendile tagastamata (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äravõetud teenetemärgi on presidendile tagastanud endine põllumajandusminister Ester Tuiksoo, kunagine Lõuna prefekt Aivar Otsalt, teabeameti endine töötaja Sergei Bõstrov ja endine kaitsepolitseinik Jüri Figlovski.
President on kunagi annetatud teenetemärgi ära võtnud ka riigireetmises süüdi mõistetud kaitseministeeriumi endiselt kõrgelt ametnikult Herman Simmilt, kunagiselt skaudijuhilt Risto Teinonenilt, kunagiselt Rahvaliidu esimehelt ja keskkonnaministrilt Villu Reiljanilt, rahvakultuuri edendajalt Jaan Aitajalt, ettevõtjalt Toomas Annuselt, maa-ameti endiselt juhilt Kalev Kangurilt ja suusatreenerilt Mati Alaverilt.
Neist keegi pole oma teenetemärki presidendile tagasi andnud. Mati Alaverilt teenetemärgi äravõtmise otsuse langetas president alles esmaspäeval, 4. märtsil, seega on otsus veel nii värske, et Alaverile ei saa ette heita presidendi otsuse eiramist.
Pärast seda, kui president on langetanud teenetemärgi äravõtmise otsuse, annab presidendi kantselei sellest inimesele kirjalikult teada.
Presidendi kantselei pressiesindaja Mailin Aasmäe tõdes, et teenetemärgi tagastamise aega ei ole seaduses määratletud ja tagastamise praktika on erinev. «On inimesi, kes on teenemärgi pärast otsuse tegemist kohe tagastanud, aga on ka neid, kellel läheb sellega kauem aega,» ütles Aasmäe diplomaatiliselt.
Aasmäe lisas, et äravõetud teenetemärgid jäetakse hoiule presidendi kantseleisse. Taaskasutusse neid teenetemärke ei võeta, seega ei pea ükski teenetemärgi saaja muret tundma selle pärast, et talle on antud riigireeturilt, kuriteos süüdimõistetult või muu vääritu teoga vahele jäänud inimeselt äravõetud auraha.
Teenetemärgi tagastamata jätmist on põhjendatud erineval moel
Teenetemärk on tagastamata jäänud erinevatel põhjustel. Rävala kinnistu süüasjas pistise nõudmises lõplikult süüdi jäänud endine keskkonnaminister Villu Reiljan jäi presidendi otsusega teenetemärkidest ilma 26. mail 2010, kuid aurahad on seni presidendi kantseleile tagastamata.
Villu Reiljan vastas Postimehe küsimusele teenetemärkide kohta omakorda küsimusega, kas Mati Alaveri teened Eesti riigi ees muutusid presidendi otsusega olematuks?
«Ma olen teenetemärkide küsimust ajakirjandusele juba kommenteerinud ja ei kavatse seda uuesti tegema hakata. Kui tahate, lugege ise, mida ma selle kohta varem olen öelnud,» ütles Reiljan ja lõpetas telefonikõne.
Reiljan ütles mullu mais Õhtulehele antud intervjuus, et teenetemärkide äravõtmise otsuse teinud president Toomas Hendrik Ilves ei ole neid temale andnud ja teenetemärgid sai ta hoopis varem teise presidendi käest.
Riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi teenetemärk on presidendile tagastamata aga põhjusega, et see on väidetavalt kadunud. Herman Simm on ise öelnud, et ta kandis viimati oma teenetemärki 23. veebruaril 2008 kaitseministeeriumis toimunud pidulikul vabariigi aastapäeva üritusel, kuid rohkem ei ole ta seda näinud ja tal ei ole aimugi, kuhu see kaduda võis.
Teenetemärki koos natsisümboolikaga kandnud Risto Teinonen on teenetemärgi tagastamata jätmist põhjendanud sellega, et ta ei saa seda tagasi anda, kuna kinkis selle oma emale. Teinonen kolis juba aastate eest Eestist Hispaaniasse elama.
Esimese teenetemärkide äravõtmise otsuse pärast Eesti iseseisvuse taastamist tegi 13. märtsil 2009 president Toomas Hendrik Ilves, kes võttis teenetemärgid riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmilt ja endiselt skaudijuhilt Risto Teinonenilt, kes kandis teenetemärki koos natsisümboolikaga.
Herman Simm
President Toomas Henrik Ilves võttis Herman Simmilt 13. märtsil 2009 ära Valgetähe IV klassi teenetemärgi, kuna kohus mõistis ta riigireetmises süüdi. Harju maakohus mõistis Herman Simmi kokkuleppemenetluses süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning määras talle liitkaristuseks 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Simmilt mõisteti välja ka kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi üle 20 miljoni krooni. Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas endine kõrge riigiametnik Herman Simm Vene välisluurele ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente. President Arnold Rüütel annetas 2006. aastal Herman Simmile Eesti NATOga liitumise korraldamise eest Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
/nginx/o/2018/06/20/7911498t1h8ee2.jpg)
Risto Teinonen
President Toomas Henrik Ilves võttis Risto Teinonenilt 13. märtsil 2009 ära Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi, kuna ajakirjandusse levisid fotod sellest, kuidas ta kandis sama teenetemärki koos natsisümboolikaga. President Lennart Meri andis skaudijuhile Risto Teinonenile Maarjamaa Risti V klassi teenetemärgi Eestile osutatud teenete eest.
/nginx/o/2013/09/05/2225933t1he543.jpg)
Aivar Otsalt
President Toomas Henrik Ilves võttis 30. juunil 2009 Lõuna prefektilt Aivar Otsaltilt ära Kotkaristi IV klassi teenetemärgi, kuna Tartu maakohus mõistis mehe süüdi mitmes kuriteos. Otsalt jäi süüdi eraviisilisele jälitustegevusele kihutamises, et koguda andmeid Lõuna politseiprefekti Tarmo Kohvi kohta. Ka jäi Otsalt süüdi selles, et omastas mullu Lõuna politseiprefektina töötades 3515 krooni väärtuses prefektuuri mootorkütust. Veel süüdistati Otsaltit selles, et aitas kaasa jahiuluki ebaseaduslikule küttimisele ja ebaseadusliku kalapüügi korraldamisele ja selle teostamisele. President Arnold Rüütel andis Aivar Otsaltile 2006. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgi politseiametnikuna Eestile osutatud teenete eest.
/nginx/o/2009/05/19/181448t1ha6aa.jpg)
Villu Reiljan
President Toomas Henrik Ilves võttis 26. mail 2010 endiselt keskkonnaministrilt Villu Reiljanilt ära Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja Valgetähe II klassi teenetemärgi. President tegi kohtuotsuse pärast seda, kui jõustus Rävala kinnistu süüasja kohtuotsus, millega Reiljan jäi süüdi pistise nõudmises. President Arnold Rüütel andis Villu Reiljanile 2002. aastal Riigivapi IV klassi teenetemärgi looduse hoidmise eest ja 2006. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgi keskkonnakaitse edendamise eest.
/nginx/o/2019/03/08/11852229t1h8024.jpg)
Jaan Aitaja
President Toomas Hendrik Ilves võttis 2. aprillil 2013 Valgetähe medaliklassi teenetemärgi rahvakunsti edendajalt Jaan Aitajalt, kelle kohus mõistis süüdi sugulise kire rahuldamises lapseealistega. Tartu maakohus tunnistas 2013. aasta märtsis Jaan Aitaja kokkuleppemenetluses süüdi sugulise kire rahuldamises kolme 10-aastase tütarlapse suhtes. President Lennart Meri andis 2001. aastal Jaan Aitajale Valgetähe medaliklassi teenetemärgi rahvakunsti edendamise eest.
/nginx/o/2013/03/13/1636454t1hb63f.jpg)
Ester Tuiksoo
President Toomas Hendrik Ilves võttis 8. juulil 2014 endiselt põllumajandusministrilt Ester Tuiksoolt Valgetähe III klassi teenetemärgi, kuna ta jäi maadevahetuse protsessil süüdi pistise võtmises. Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2014, kui riigikohus tunnistas kõik maadevahetuse protsessil süüdistatavad korruptsioonikuritegudes süüdi. President Arnold Rüütel andis Ester Tuiksoole 2006. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi Eesti Euroopa Liiduga liitumisele kaasaaitamise ja põllumajanduse edendamise eest.
/nginx/o/2019/03/08/11852254t1hcd63.jpg)
Toomas Annus
President Toomas Hendrik Ilves võttis 8. juulil 2014 ettevõtjalt Toomas Annuselt Valgetähe III klassi teenetemärgi, kuna ta jäi maadevahetuse protsessil süüdi pistise andmises. Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2014, kui riigikohus tunnistas kõik maadevahetuse protsessil süüdistatavad korruptsioonikuritegudes süüdi. President Arnold Rüütel andis Toomas Annusele 2006. aastal Valgetähe III klassi teenetemärgi ettevõtluse edendamise eest.
/nginx/o/2019/03/08/11852264t1h0162.jpg)
Kalev Kangur
President Toomas Hendrik Ilves võttis 8. juulil 2014 maa-ameti endiselt juhilt Kalev Kangurilt ära Valgetähe IV klassi teenetemärgi, kuna ta jäi maadevahetuse protsessil süüdi pistise võtmises. Kohtuotsus jõustus 30. juunil 2014, kui riigikohus tunnistas kõik maadevahetuse protsessil süüdistatavad korruptsioonikuritegudes süüdi. President Arnold Rüütel andis Kalev Kangurile 2004. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi Eestile osutatud teenete eest riigiametnikuna.
/nginx/o/2019/03/08/11852266t1h6acb.jpg)
Sergei Bõstrov
President Toomas Hendrik Ilves võttis 17. detsembril 2014 Valgetähe V klassi teenetemärgi teabeameti endiselt töötajalt Sergei Bõstrovilt, kelle kohus mõistis süüdi riigisaladuse avalikustamises. Harju maakohus kinnitas 26. novembril 2014 kokkulepped, millega mõisteti viis endist teabeameti töötajat süüdi omastamises ja neist neli lisaks ka riigisaladuse avalikustamises. President Arnold Rüütel andis Sergei Bõstrovile 2006. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi riigiametnikuna Eestile osutatud teenete eest.
Jüri Figlovski
President Kersti Kaljulaid võttis 15. märtsil 2017 Kotkaristi V klassi teenetemärgi endiselt kaitsepolitseinikult Jüri Figlovskilt, kelle kohus mõistis süüdi riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises. Harju maakohus mõistis Figlovskil riigisaladusele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamises süüdi sama aasta märtsis. President Arnold Rüütel andis Jüri Figlovskile Kotkaristi V klassi teenetemärgi 2006. aastal kaitsepolitseiametnikuna Eesti riigile osutatud teenete eest.
Mati Alaver
President Kersti Kaljulaid võttis esmaspäeval, 4. märtsil Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi ja Valgetähe III klassi teenetemärgi suusatreener Mati Alaverilt, kes tunnistas, et andis suusatajale Karel Tammjärvele dopinguarsti kontakti. President Lennart Meri annetas Mati Alaverile 2001. aastal suusakoondise peatreenerina Eestile osutatud teenete eest Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi. President Arnold Rüütel annetas Mati Alaverile 2006. aastal suusatreenerina Eestile osutatud teenete eest Valgetähe III klassi teenetemärgi.
:format(webp)/nginx/o/2019/03/08/11852273t1h1758.jpg)