/nginx/o/2019/03/07/11849703t1h29df.jpg)
Rahvusraamatukogus eelmisel nädalal avatud Armeenia raamatute väljapanek põhjustas Aserbaidžaani kogukonnas pahameeletormi, kuna raamatud kajastavad Mägi-Karabahhi piirkonna ajalugu ja seal asuvat tunnustamata Artsahhi Vabariiki armeenlaste vaatevinklist.
Pärast avamist 1. märtsil käisid Aserbaidžaani saatkonna töötajad mitmel päeval rahvusraamatukogus ja nõudsid, et Armeenia saatkonna kingitus inimeste silme alt ära koristataks. Ühe korra korjasid aserid raamatud ise kokku ja viisid need riiuli taha inimeste silme alt peitu. Lugemisala töötajad tõid raamatud väljapanekualale tagasi.
Näituse kohta saatis rahvusraamatukogule protestikirja ka MTÜ Aserbaidžaani Tudengiühendus Eestis. «Me pole Armeenia kultuuri eksponeerimise vastu välisriikides, kuid leiame, et sellised vaated ei saa olla osa ühestki kultuurist. Raamatutes on kaartidel kujutatud Aserbaidžaani territooriumil asuvat Artsahhi Vabariiki, mida pole tunnustanud ükski riik,» teatasid tudengid, lisades et väljapanek viitab ebameeldiva trendi jätkumisele, mille näideteks on Krimm, Abhaasia ja Lõuna-Osseetia.
Aserbaidžaani riiklik uudisteagentuur Azertac väljastas uudise pealkirjaga «Eestis nurjati Armeenia järjekordne provokatsioon». «Armeenlased panid raamatumessile välja raamatud, millel kujutatud kaardid rikuvad Aserbaidžaani territoriaalset terviklikkust. Raamatud eemaldati messilt ja Armeenia esindajad palusid vabandust,» teatas Azertac. Tegelikult pole rahvusraamatukogus raamatumessi olnud ja jutt käib Armeenia saatkonna kingitud raamatute väljapanekust.
/nginx/o/2019/03/07/11849706t1h859f.png)
Armeenia Raadio avaldas oma veebilehel teate, et Eesti rahvusraamatukogus on avatud näitus raamatutest, mis räägivad Armeeniast ja Artsahhi Vabariigist. Raadio lisas, et Armeenia saatkond on viimase kahe aasta jooksul kinkinud rahvusraamatukogule ligi 50 raamatut. Aserites pahameelt tekitav väljapanek avati 1. märtsil ning raamatukogu jätab selle üles 30. märtsini, nagu kavandatud.
Rahvusraamatukogu kommunikatsioonijuht Terje Talv selgitas, et tegemist pole näitusega, vaid Armeenia saatkonna kingitud raamatute väljapanekuga. «See on rahvusraamatukogude tavapärane praktika kingitud raamatuid lugemisalas esitleda. Viimasel ajal on meile lisaks kingitusi teinud näiteks Läti, Valgevene, Georgia ja Hiina,» ütles Talv.
Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo ise ei viibinud väljapaneku esimestel päevadel majas ja aseritega ei suhelnud. Viimati ütlesid saatkonna esindajad, et soovivad rääkida Armeenia raamatutest peadirektoriga, kuid rohkem pole nad ühendust võtnud.
/nginx/o/2019/03/07/11849705t1hc648.jpg)
«Me konsulteerisime enne välisministeeriumiga, et väljapanekus midagi vaenu õhutavat poleks. Ministeeriumi seisukoht oli, et raamatud võivad seal olla. Rahvusraamatukogu on apoliitiline ja me ei hakka Mägi-Karabahhi konfliktile hinnanguid andma,» ütles Andresoo. Ta lisas, et kui Aserbaidžaani saatkond kingiks rahvusraamatukogule raamatuid, pandaks need samamoodi kõigile vaatamiseks välja.
Ta lisas, et rahvusraamatukogus on ka vaenu õhutavaid teoseid, näiteks «Mein Kampf», kuid seda teost ei hakkaks nad kindlasti eraldi eksponeerima, et mitte tekitada inimestes vastakaid emotsioone.
Aserbaidžaani saatkond pöördus ka välisministeeriumisse, kes teatas vastuseks, et ei näe põhjust väljapaneku eemaldamiseks. «Välisministeerium on teadlik Aserbaidžaani saatkonna arvamusest seoses Armeenia saatkonna kingitusega. Rahvusraamatukogu on vaba otsustama, kellelt ja milliseid kinke ta vastu võtab ning milliseid üritusi korraldab. Väljapanek ega selle üksikelemendid ei kajasta Eesti välispoliitilisi seisukohti,» ütles välisministeeriumi pressiesindaja Britta Tarvis.
Tema sõnul ei ole Eesti seisukoht Mägi-Karabahhi konflikti suhtes muutunud.
«Konflikt vajab rahumeelset lahendust ning toetame OSCE Minski grupi tegevust selle saavutamiseks. Loodame Armeenia ja Aserbaidžaani valmidusele jätkata kõnelusi regiooni rahu saavutamiseks ning kutsume osapooli hoiduma mistahes sammudest, mis võiksid pingeid suurendada,» ütles Tarvis.
Postimees küsis korduvalt kommentaari ka Aserbaidžaani saatkonnalt, kust vastati, et kommentaare annab saatkonna pressiatašee, kes helistab ajakirjanikule tagasi, kuid lehe trükkimineku ajaks polnud kõnet tulnud.
Artsahhi Vabariik
Artsahhi Vabariik asub endise Mägi-Karabahhi Autonoomse Oblasti territooriumil ja sellega piirnevatel aladel. Autonoomne oblast moodustati 1924. aastal ja see jäi Aserbaidžaani NSV territooriumi sisse.
Artsahhi Vabariigi elanikest olid Nõukogude Liidu lagunemise järel 76 protsenti armeenlased, 23 protsenti aserid. 1990. aastate alguses lahvatanud relvakonfliktis läks piirkond Armeenia kontrolli alla.
Artsahhi Vabariiki pole tunnustanud ükski riik, kaasa arvatud Armeenia, mis hoiab ala enda kontrolli all. Rahvusvaheline üldsus pole võtnud Mägi-Karabahhi kuuluvuse suhtes ühest seisukohta. Piirkonnas tekib Armeenia ja Aserbaidžaani relvajõudude vahel aeg-ajalt tulevahetusi.
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)