Päevatoimetaja:
Loora-Elisabet Lomp
+372 5916 2730

Jaaganti poliitikaradar. Võimuliidu ootuse 4. päev (5)

Jüri Ratas. FOTO: EERO VABAMÄGI Foto: Eero Vabamägi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Valimiste tulemused on selged. Võitnud Reformierakond kaalus kaks päeva, kellele teha ettepanek valitsuse moodustamiseks. Otsustati Keskerakonna kasuks, kes kaalub nüüd teist päeva, kas võtta see pakkumine vastu või mitte. Mida on siin kaaluda?

MIKS MINNA KALLASE VALITSUSSE?

Keskerakonna juhid, eriti Jüri Ratas, on valimistulemusest äärmiselt löödud. Kohe nii löödud, et Ratas ei läinud valimisõhtul isegi plaanitud viisakusvisiidile sotside valimispeole. Esialgsed signaalid võitjalt Reformierakonnalt olid, et valitsus tehakse Isamaa ja sotsidega ning Keskerakonnale jääb jälle üle opositsioonipink. Keskerakondlastele veidi ootamatultki said aga hoopis nemad ametliku kutse koalitsioonikõnelustele.

Miks? Sedasama küsitakse kahtlustavalt ka Keskerakonnas, aga neist kahtlustest veidi hiljem.

• Pääsemine valitsusse oleks Keskerakonnale võimalus saada valimistest mingigi positiivne emotsioon.

• Koalitsioonileppesse oleks võimalik saada ka endale olulisi asju ja neid ka ellu viia. Samuti hoida ära mõni selline samm, mis Keskerakonna valijale ei meeldiks.

• Mulle on vihjatud, et Reformierakond on valmis pakkuma vähemalt ministrikohtade poolest võrdset jaotust, mis tähendab, et väliselt ei oldakski valitsuses väiksem partner.

• Valitsuses pääseks ka tüütust opositsioonirollist riigikogus, kus kaaslasteks oleksid sel juhul EKRE saadikud. Nendest üle karjuda oleks raske ja oleks oht jääda varju.

• Kui Ratas ei taha minna Kallase valitsusse ministriks, on olemas ka riigikogu esimehe koht.

• Kui Reformierakonnast hakkab paistma Keskerakonna jaoks ohumärke, võivad nad ju ka lahkuda sõnadega, et tõesti proovisime, aga kahjuks see ikkagi ei toimi. Ning püüda teha alternatiivset koalitsiooni.

• Rahaliselt raskes seisus erakonnale oleks kindlasti parem olla koalitsioonis kui opositsioonis. Võim tähendab raha ja ka töökohti erakonna inimestele.

Koalitsioonikõnelused algasid
Koalitsioonikõnelused algasid Foto: www.skunk.ee

MIKS MITTE MINNA KALLASE VALITSUSSE?

Jüri Ratas võttis tänase päeva intensiivsetest läbirääkimistest vabaks ning lubab homme otsust, kas Reformierakonna pakkumine võetakse vastu. Reformierakonnas on poliitikuid, kes kardavad sellises venitamises märki, et vastus saab olema pigem «ei».

Miks? Keskerakonnal on mitu selgeks mõtlemist vajavat asja.

• Ratas on rääkinud usaldamatusest Reformierakonna suhtes. Kindlasti on see olemas, Reformierakond on varem silma paistnud kui partner, kes ei kõhkle neile sobival hetkel kaaslasi üle ääre tõukamast. Seega tuleb esmalt selgeks teha, kui siiras Reformierakonna pakkumine üldse on.

• Mis järelmid saavad olema sellel, kui minna valimiste võitja kõrvale formaalselt siiski väiksemaks partneriks? Oravad saavad siis noppida valitsuse võidud, ehk tehakse ka ümber asju, mida Keskerakond valitsust juhtides suutis ellu viia.

• Kuidas suhtuvad Keskerakonna valijad sellesse, kui minnakse valitsusse erakonnaga, kelle võimult eemal hoidmine oli üks partei kampaania kese? Erakonna venekeelsed valijad seda vaevalt heaks kiidavad.

• Valimised näitasid, et plaan saada läänemeelset suunda valides kaotatud vene valijate asemele rohkem eestikeelseid kukkus läbi. Kui jätkata sama suunda valitsuses, siis mis saab toetusest 2021. aasta kohalike valimiste eel, kus valimisõiguslikke muukeelseid valijaid oluliselt rohkem? Kas on oht kaotada võim ka pealinnas?

• Aga järsku on siiski olemas võimalus, et ei peaks üldse Stenbocki maja võtmeid käest andma? Selleks on...

ALTERNATIIV

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder hakkas kohe pärast Reformierakonna otsust valida Keskerakond rääkima võimalusest teha koalitsioon Keskerakonna, Isamaa ja EKRE vahel. See võib tunduda hullumeelne, kuid pole seda ometi ja Keskerakonnas on neid, kes soovitavad seda tõsiselt kaaluda.

Miks? Jüri Ratas saaks jääda peaministriks, see on siinkohal kõige tähtsam. Keskerakond säilitaks võimu ning ei oleks suuremat ohtu, et kõike seni tehtut hakataks tagasi pöörama. Reformierakond hoitaks valimisvõidust hoolimata opositsioonis, mida saab välja mängida kui Keskerakonna tugevuse märki.

EKRE lubamine valitsusse poleks halb mõte, sest siis ootaksid EKRE valijad neilt oma lubaduste täitmist. Seda EKRE aga täies mahus kindlasti teha ei saaks. See omakorda võiks tuua pettumuse ning vähendada EKRE toetust, mis neil opositsioonis olles järgmise nelja aasta jooksul kindlasti veelgi kasvaks.

Isamaa oleks sotsideta valitsuses kindlasti rahumeelsem, kuigi siin oleks nende mure, kuidas EKRE kõrval välja paista.

Mis on ohud? Kuigi Keskerakonnal oleks EKREga kindlasti võimalik koostööd teha, siis on teadmata, kuidas Keskerakonna valijad sellesse suhtuksid. Eelkõige venekeelsed valijad, kellesse hulk EKRE liikmeid on seni suhtunud erakordselt vaenulikult.

Reformierakonna toetus oli valimistel väga suur ning on oht, et oravate opositsiooni lükkamine võib nende toetust veelgi suurendada.

Isamaa ja EKRE teavad, et Keskerakonna jaoks on nad ainus valik, kuidas säilitada peaministrikoht. Seega saavad nad küsida üpris julgelt, kruvida hinda ning nõuda Keskerakonnalt hulgaliselt samme tagasi.

Kas see plaan on tõsine? Ei tea, aga kindel on, et kuna koalitsioonipall on Ratase käes, on tal võimalus nüüd otsustamisega venitada, panna sellega Kaja Kallas surve alla ja teha Reformierakond närviliseks. Keskerakonna juhatus saab ju homme teoreetiliselt ka otsustada, et Reformierakonnaga koalitsiooni minek on nii oluline otsus, et see ettepanek tuleks viia partei volikogu ette. Ja millal see ükskord koguneb....

PUNASTE JOONTE RÄGASTIK

Tasub meeles pidada, et kui ametlik ettepanek koalitsioonikõnelusteks on juba tehtud, siis tähendab see, et omavahel on selgeks tehtud, et kõigis kriitilistes programmilistes punktides jõutakse kokkuleppele. Alati võivad läbirääkimised muidugi takerduda muudesse detailidesse või ei jookse kogu tervikpilt nii kokku, et see mõlemale poolele sobiks. Aga kui tahe on olemas – mida pakkumise tegija ja selle vastuvõtja on nende sammudega välja näidanud –, jõutakse väga tõenäoliselt ka kokkuleppele.

Kui kokkulepet ei tule? Siis kuluvad «punased jooned» jälle marjaks ära. «Rääkisime, mis me rääkisime, me ikkagi ei saanud taganeda (mõtle siia üks punane joon), mis on meie valijate jaoks väga oluline,» kõlab siis põhjendus.

Kas REKE on võimalik? Kindlasti. Nii Reformierakonna kui Keskerakonna esitatud asjad, millest ei taganeta, saab kasvõi neid omavahel kombineerides lahendada: üks saab ühed, teine teised asjad. Komplekti lisatakse veel muud programmilised soovid, ministeeriumid, ministrikohad, tähtsamad ametipostid. Milles kokkuleppele ei jõuta, jäetakse koalitsioonileppest üldse välja. Nii ongi mõlemat poolt rahuldav tervik koos.

Oot, aga sotsid? Neil on ainus võimalus valitsusse saada koos Reformierakonna ja Isamaaga. Ka opositsioonis on nende koostöö võimalik kõigi teistega peale EKRE. Jah, mitte eriti ka Isamaaga, sest SDE ja Isamaa ei ole just parimas läbisaamises, ei erakonna ega ka isikute tasandil.

Tagasi üles