Valimiste tulemused on selged. Võitnud Reformierakond kaalus kaks päeva, kellele teha ettepanek valitsuse moodustamiseks. Otsustati Keskerakonna kasuks, kes kaalub nüüd teist päeva, kas võtta see pakkumine vastu või mitte. Mida on siin kaaluda?
MIKS MINNA KALLASE VALITSUSSE?
Keskerakonna juhid, eriti Jüri Ratas, on valimistulemusest äärmiselt löödud. Kohe nii löödud, et Ratas ei läinud valimisõhtul isegi plaanitud viisakusvisiidile sotside valimispeole. Esialgsed signaalid võitjalt Reformierakonnalt olid, et valitsus tehakse Isamaa ja sotsidega ning Keskerakonnale jääb jälle üle opositsioonipink. Keskerakondlastele veidi ootamatultki said aga hoopis nemad ametliku kutse koalitsioonikõnelustele.
Miks? Sedasama küsitakse kahtlustavalt ka Keskerakonnas, aga neist kahtlustest veidi hiljem.
• Pääsemine valitsusse oleks Keskerakonnale võimalus saada valimistest mingigi positiivne emotsioon.
• Koalitsioonileppesse oleks võimalik saada ka endale olulisi asju ja neid ka ellu viia. Samuti hoida ära mõni selline samm, mis Keskerakonna valijale ei meeldiks.
• Mulle on vihjatud, et Reformierakond on valmis pakkuma vähemalt ministrikohtade poolest võrdset jaotust, mis tähendab, et väliselt ei oldakski valitsuses väiksem partner.
• Valitsuses pääseks ka tüütust opositsioonirollist riigikogus, kus kaaslasteks oleksid sel juhul EKRE saadikud. Nendest üle karjuda oleks raske ja oleks oht jääda varju.
• Kui Ratas ei taha minna Kallase valitsusse ministriks, on olemas ka riigikogu esimehe koht.
• Kui Reformierakonnast hakkab paistma Keskerakonna jaoks ohumärke, võivad nad ju ka lahkuda sõnadega, et tõesti proovisime, aga kahjuks see ikkagi ei toimi. Ning püüda teha alternatiivset koalitsiooni.
• Rahaliselt raskes seisus erakonnale oleks kindlasti parem olla koalitsioonis kui opositsioonis. Võim tähendab raha ja ka töökohti erakonna inimestele.