Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2019/03/07/11848599t1h5c4b.jpg)
President Kaljulaid otsustas täna jätta välja kuulutamata seaduse, millega oleks suurendatud kaitseväe õigusi varjatult kontrollida isikuandmeid ning isikut varjatult jälgida.
«Praegu kehtivas õigusruumis on politseile ja kaitsepolitseile antud kõik piisavad õigused sellise kontrolli läbiviimiseks, et tagada kaitseväe julgeolekualade kaitse ning ennetada võimalikku ohtu. Selliste õiguse täiendav andmine ka kaitseväele on ebaproportsionaalne ja riivab oluliselt julgeolekualal või selle läheduses viibivate inimeste põhiõigusi,» ütles riigipea seadust välja kuulutamata jättes.
Ta lisas, et eraldi küsimus on, kas politsei ametkondadel on piisavalt ressurssi nende ülesannete täitmiseks. «Aga see kindlasti ei saa olla piisav põhjendus uute varjatud jälgimise õiguste andmiseks. Ressursiküsimused tuleb lahendada eelarvekõneluste käigus.»
«Seaduses ei ole mõistet «varjatud jälgimine» avatud ega piiritletud, milliseid toiminguid võib Kaitsevägi selle ülesande täitmisel teha. Ebapiisav regulatsioon, mille tagajärjeks võib olla isiku suhtes riigivõimu omavoli võimalus, on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega,» teatas Kaljulaid.
Riigikogu poolt 20. veebruaril 2019. aastal vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadusega sooviti muuhulgas anda kaitseväele õigus kaitseväe julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võimalus varjatult kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid ning isikut varjatult jälgida.
Riigipea saatis seaduse tagasi riigikogusse, sest tema hinnangul on seadus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega