Jaanus Tehver valiti Eesti Advokatuuri esimeheks

Jaanus Tehver. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eesti Advokatuuri üldkogul valiti advokatuuri uueks esimeheks pikaajalise advokaaditöö kogemusega Jaanus Tehver, kes on kuulunud advokatuuri juhatuse kolme viimasesse koosseisu. 

Advokatuuri uus esimees Jaanus Tehveri arvates ootab advokaadikutse ja advokatuuri kutseorganisatsiooni ees suured väljakutsed. Ühiskonna, majanduse ja tehnoloogia areng on toonud muutusi õigusteenuste turul, kus muutuvad klientide vajadused, teenuste osutamise vorm ja viis. «Teataval määral ka arusaamad sellest, mis on advokaadi või muu õigusteenuse osutaja roll üleüldse,» kommenteerib Tehver toimuvaid muutuseid.

Tehveri sõnul peab advokatuur kui kutseorganisatsioon seisma selle eest, et regulatsioonid ei jääks ajale jalgu ning looks stabiilse keskkonna, mis soodustab klientide ja laiemalt ühiskonna usaldust advokaatide vastu. «Lisaks peavad regulatsioonid võimaldama meil pakkuda seda, mida meilt oodatakse – sõltumatut ja asjatundlikku abi õigusküsimustes,» lisas Tehver.

2019. aastal tähistab Eesti Advokatuur ka 100. juubelit. Tehver tõdes, et Advokatuur astub järgmisesse sajandisse suurema liikmeskonnaga kui kunagi varem. «Enam kui 1000 advokaati on suur jõud, kuid see toob kaasa ka tõsiseid väljakutseid advokatuurile kui organisatsioonile. Peame küsima, kuidas tagada liikmeskonna ühtsus ja ühiste väärtuste olulisus iga advokaadi seisukohalt. Samuti on vaja hinnata, kuidas kasutada ära liikmete potentsiaali organisatsiooni juhtimisel, meie väärtuste kaitsmisel ja edendamisel ühiskonnas ning suhetes riigiga,» sõnas Tehver.

Advokatuuri esimehe ametist lahkuv Hannes Vallikivi juhtis oma aastakõnes tähelepanu suurenevale survele põhiõigustele. «Rahapesu ja dopingu vastane võitlus sobivad hästi praeguse rahutu aja sümboliks. Jah, terrorismi ja kuritegevuse ohuhinnangud võivad olla muutunud. Aga see ei õigusta ilma põhjalike analüüsideta süütuse presumptsiooni, omandi puutumatuse ja mitmete muude põhiseaduslike printsiipide kiirkorras revideerimist,» hoiatas Vallikivi ja lisas, et tema nägemusel advokaatide roll põhiõiguste kaitses on suurenemas. 

Eesti Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles oma kõnes, et kohus näeb advokatuuri liikmeid kui partnereid, mitte kui vaenlasi. «Kohtusüsteemil ja advokaatidel on ühine eesmärk- arendada meie õigusriiki ja tagada meie inimeste põhiõigused,» lausus Kõve.

Koostööd rõhutas oma pöördumises ka õiguskantsler Ülle Madise, kelle arvates ühiselt saadakse Eesti hoidmiseks palju ära teha. Madise nentis, et peale on tungimas mõtlemine, et kui leidub inimene, siis peab leiduma ka paragrahv. «Õigusametitel on suur roll Eesti kaitsmisel alusetu hirmu õhutamise eest,» sõnas Madise. 

Lisaks uuele Eesti Advokatuuri esimehele pandi üldkogul paika ka uus juhatus, kuhu kuuluvad vandeadvokaadid Imbi Jürgen, Indrek Sirk, Kadri Kallas, Karina Lõhmus-Ein, Katrin Orav, Peeter Kutman, Piret Jesse, Toomas Vaher ja asendusliikmena Anet Kaasik.

Eesti Advokatuur on 1919. aastal 14. juunil asutatud advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks era- ja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Alates 1992. aastast on Eesti Advokatuur rahvusvahelise Advokaatide Assotsiatsiooni (IBA) liige ning 2004. aastast Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE) täisliige. Advokatuuri liikmed (advokaadid) on vandeadvokaadid ja vandeadvokaadi abid. Eesti Advokatuuril on 7. märtsi 2019 seisuga 1056 liiget.