Veredoping tähendab suurt terviseriski

Veri. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Vereülekanne mittekliinilistes tingimustes on seotud erakordselt suure nakkuseriskiga ning takkapihta suurendab see infarkti ja insuldi ohtu,  selgitas spordiarst Mihkel Mardna.

«Ma ei oleks seda iialgi uskunud,» sõnas Mardna Karel Tammjärve ja Andreas Veerpalu nimega seotud dopingukaasuse kohta. «Toredad ja tublid poisid mõlemad. Ma ei tea, mida nad saavutada tahtsid. Kindlasti see mäng ei väärinud küünlaid. See on kõigile väga suur pettumus.» Mardna on nii Tammjärve kui ka noore Veerpaluga kokku puutunud ning mõlemad olid talle seni jätnud väga sümpaatse, tõsise spordimehe mulje. «Ma ei tea, mis nende motivatsioon on,» nentis Mardna.

Kuigi ühelt poolt on tegu terviseriskiga ja teiselt poolt on oht vahele jääda, on põhiline küsimus Mardna sõnul põhimõtteline: mängida tuleb kokku lepitud reeglite järgi: reeglid on teada ja nendest lihtsalt tuleb kinni pidada.

«Vereülekanne ei ole minge põlve otsas nokerdamise asi,» selgitas Mardna. Ülekande käigus vere viskoossus suureneb ning sportlane kaotab pingutuse ajal rohkem vedelikku, mis vere viskoossust omakorda suurendab. See toob kaasa  trombi ohu väikestes veresoontes ning võivad tekkida insuldi ja infarkti nähud. «See on päris suure terviseriskiga olukord,» tõdes arst.

Mardna lisas, et kuna me ei tea, kas suusatajatele kanti üle nende endi verd või kellegi teise oma, siis tuleb arvestada ka sellega, et koos verega on võimalik üle kanda ka näiteks HIV-d ja B-hepatiiti. «Verega tegutsemine mittekliinilistel eesmärkidel ja laborivälistes tingimustes on suure riskiga seotud,» kõneles ta. «Mis ajendab sellist riski võtma, seda tuleb küsida asjaosaliste endi käest.»

Mardna hinnangul pole juhtunu mitte ainult tugev löök ainult murdmaasuusatamisele, vaid see heidab varju kogu Eesti spordile.