Galerii: Kalevi pataljon annab tuld nii päeval kui öösel

Enam kui 250 Kalevi jalaväepataljoni ajateenijat harjutab sel nädalal kaitseväe keskpolügoonil toimuvatel lahinglaskmistel jagude koosseisus vastase vastu tegutsemist.

Neli päeva kestvatel lahinglaskmistel harjutavad kalevlased tegevusi kiirrünnakus, kaitsele asumisel ja jao sattumist varitsusse. Lahinglaskmistele eelnes kolmenädalane väljaõppe periood, kus jaod harjutasid erinevaid lahingulisi elemente nagu kiirrünnak, kiirkaitse ja rännak jao koosseisus.

«Ülesannete lahendamine eeldab sõduritelt palju erinevaid teadmisi, ehk siin me kinnistame kõiki edukale jaole omaseid oskusi,» ütles lahinglaskmiste läbiviija leitnant Rene Koger.

Lahinglaskmistel ülesannete täitmisel peavad ajateenijad iseseisvalt hakkama saama. Enne lahingrajale minekut annab rühmaülem jaoülemale käsu, seejärel paneb jaoülem enda jao tegevusi paika, annab oma jaole maastikumudelil jaoülema käsu ning juhib neid kuni lahingülesanne täitmiseni.

Nooremseersant Rünno Tammela jagu sai eile näiteks ülesandeks hõivata positsioonid paiknemiskohast pea pooleteise kilomeetri kaugusel. Tee peal aga sattus jagu varitsusse. «Rullisime varitsusest välja tee pealt metsa sisse ja ründegrupiga läksime varitsust külje pealt tiibama. Hävitasime vastase, kutsusime kattegrupi järgi ja võtsime ringkaitsesse,» ütles ülesande täitmisel üheksat meest juhtinud nooremseersant Tammela.

«Meie jaoks on see esimene taktikaline lahinglaskmine, kus me teeme kuivalt kümneid kordi harjutatud tegevusi teravmoonaga. Ma ütleks, et minu jao liikmed on täitsa tublid. Kindlasti on veel palju tööd ja kokkuharjutamist enne Kevadtormi, aga kolme nädalaga oleme teinud suuri edusamme,» lisas ta.

Kalevi jalaväepataljoni ülesanne on välja õpetada lahinguvõimelisi mehhaniseeritud reserv manööver- ja toetusüksusi.