Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool korraldas täna hommikul kell 5.25 Tallinnas endiste Tondi kasarmute ees rivistuse 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatses langenud kadettide mälestuseks.
Galerii: kõrgema sõjakooli kadetid mälestasid riigipöördekatses langenud koolivendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need neli koolivenda, kes andsid ära kõige kallim,a mis neil on - oma elu, on eeskujuks kõigile kadettidele. Kui olukord nõuab, oleme ka meie valmis Isamaa kaitseks välja astuma,» ütles sõjakooli kadetikogu esimees kadettveebel Viktor Bubnov.
Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida 1924. aasta 1. detsembri mässukatse käigus varahommikul rünnati.
Kadetid lõid mässajad tagasi, neli kadetti langes võitluse käigus. Need neli meest - Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras on sümboolselt igavesti kõrgema sõjakooli nimekirjas.
Kõrgema sõjakooli ülem kolonelleitnant Mati Tikerpuu rõhutas langenute mälestusmärgi juures kõneldes, et neli kadetti andsid oma elu Eesti Vabariigi püsimise eest.
«Nii, nagu see ausammas on tunnistuseks nende vaprusele ja ennastsalgavusele, olgu ta ka meeldetuletuseks meile, et oleksime vähemalt sama valvsad, kui olid kadetid 87 aastat tagasi,» ütles Tikerpuu.
Rivistuse järel viisid kadetid pärjad langenute haudadele Tallinnas Rahumäe kalmistul ning panevad pärjad Raadi kalmistule Tartus, Laiusevälja kalmistule Jõgeval ja Vastseliina kalmistule Võrumaal.
1924. aasta kommunistide riigipöördekatse eesmärgiks oli hõivata pealinna olulisemad asutused ja sõjaväeosad ning seejärel haarata võim kogu riigis, et kutsuda sisse nõukogude väed.
Traditsioon korraldada öist rivistust sai alguse aasta pärast mässu maha surumist.
Alates 2009. aastast korraldavad kõrgema sõjakooli kadetid rivistust 1. detsembri mässukatses langenud kadettide mälestusmärgi ees endiste Tondi kasarmute juures Tallinnas.
Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävis 1941. aastal. Monument taastati vanade fotode alusel ning avati 2009. aasta 15. mail.