Valimiskampaaniad on lõpusirgel ning erakondade toetusuuringud näitavad üsna tasavägist võitlust valimisvõidu peale. Enne lõpliku tõe selgumist pühapäeva hilisõhtul on paras aeg korraks tagasi vaadata mitu kuud kestnud kampaaniatele.
KAMPAANIA KAKS KINDLAT VÕITJAT
Kõik erakonnad on teinud kampaaniates edu toovaid ja edasi viivaid liigutusi, aga üldistavalt võib öelda, et praeguse seisuga on saldo selgelt positiivne kahel suuremal erakonnal. Ülejäänute puhul sõltub kampaania edukuse hindamine peamiselt sellest, mis eesmärgi erakond endale ise seadis, kas tehakse parem tulemus kui eelmisel korral ning kas pääsetakse parlamenti või mitte.
Reformierakond. Ühel hetkel levitasid keskerakondlased jutte, et Reformierakonnas enam valimiste võidust ei mõeldagi, kaotusega ollakse juba leppinud. Mõni kuu tagasi see nii võiski paista, kuid kampaania edenedes – mida Reformierakond alustas väga varakult, oktoobris – on oravad suutnud oma positsiooni palju parandada. Kaja Kallase esimeheks tuleku eufooria järel üsna pika pohmelli läbi teinud erakond on selgelt tõusutrendis.
Miks nii? Kaja Kallas on oma debatioskusi parandanud, kuuldavasti läbinud ka mõne koolituse. Sõnumid on konkreetsemad ning vajalik vastandumine peaminister Jüri Ratasega on õnnestunud viimaks püsti panna ja seda hoida. Kampaania esimestel kuudel ebaoravalikult harali ja leeridesse jagunenud Reformierakond töötab nüüd – ilmselt edust tiivustatuna – väga üksmeelselt ühe eesmärgi nimel. Seda on reformierakondlased alati teha osanud.
Isamaa. Ühtki teist erakonda pole seniste kampaaniakuude jooksul nii mitu korda maha maetud kui Isamaad. Pool aastat tagasi oli selleks muidugi ka igati põhjust. Jäik käitumine koalitsioonis, nimevahetus ning toetus stabiilselt alla valimiskünniseks olevat viie protsendi piiri. Tõsi, leidus ka analüütikuid, kes ettevaatlikult kordasid, et vara maha kanda. Ja õigesti tegid. Nüüd on Isamaa reitingud mitmekordselt üle valimiskünnise ning pole välistatud kahe suure ning EKRE järel paremuselt neljanda tulemuse saavutamine.