Risti kogudus nõuab riigilt kohtuga sajanditevanuseid puitskulptuure tagasi

Lääne-Harju vallas Harju-Risti külas asuv Risti kirik tahab tagasi Niguliste kirikus eksponeeritud vanu puitskulptuure ning kiriku põranda alt leitud ajaloolisi münte.

Risti kiriku kogudus pöördub riigi vastu tsiviilkohtusse, et lahendada aastaid kestnud vaidlus, kellele peaksid kuuluma Risti kirikust aastatel 2010-2011 leitud 1197 ajaloolist münti. Samuti soovib kogudus tagasi enda valdusesse nõukogude ajal kirikust restaureerimisele viidud 14. sajandil nikerdatud üle-elusuuruses puitskulptuure ristilöödud Kristusest, neitsi Maarjast ja apostel Johannesest ehk Võidukaaregruppi.

«Risti kogudus pöördub vaidluse lahendamiseks tsiviilkohtusse, sest läbirääkimiste käigus riigiga pole omandiküsimuses pooli rahuldava tulemuseni jõutud. Halduskohus, mis lahendab isikute ja riigi vahelisi vaidluseid, leidis sama vaidluse läbivaatamisel 2017. aastal, et vaidlust on pädev läbi vaatama tsiviilkohus,» selgitas Risti koguduse juhatuse aseesimees Marko Paloveer.

«Risti kogudus on seisukohal, et aastasadade jooksul kiriku põranda alla sattunud mündid olid mõeldud annetusena kirikule, riik seevastu peab leidu endale kuuluvaks. Kuna erinevad püüdlused riigiga omandiküsimuses kohtuväliselt kokku leppida on liiva jooksnud, ei näe kogudus jätkuvalt muud võimalust kui jõuda lahenduseni kohtus,» lausus Paloveer.

Kogudust esindava advokaadibüroo Leppik & Partnerid vandeadvokaadi Heidi Rajamäe-Pariku sõnul pole müntide kuuluvust siiani selgeks vaieldud, sarnases küsimuses puudub Eestis kohtupraktika ning seetõttu tuleb müntide osas lahendada omandiküsimus kohtus.

«Muinsuskaitseseaduse järgi kuuluksid leiud riigile ainult siis, kui omandit pole võimalik kindlaks määrata. Kogudusest leitud mündid kuuluvad aga valdaja omandi eelduse järgi kogudusele ning riik ei ole vastupidist tõendanud,» ütles Rajamäe-Parik.

Kokku 1381 esemest, sealhulgas 1197 mündist koosnev leid avastati aastatel 2010.-2011. aastal muinsuskaitseameti loal Risti kirikus toimunud restaureerimise ja arheoloogiliste uuringute käigus. 1197 leitud münti pärinevad ajavahemikust 13.-20. sajand, suurem osa müntidest on pärit 16.-17. sajandist.

«Põranda alt leitud müntide hulk võib tunduda suur, ent dateeringute järgi on mündid sattunud põranda alla aastasadade vältel, keskeltläbi vaid 3-4 münti aastas,» ütles Paloveer.

«Suur osa münte leiti kiriku rahapaku ehk annetuste kogumise kasti ja altari endise või praeguse asukoha ümbrustest, samuti eesmiste pingiridade alt. Seega on tegemist annetuste kogumiskohast pudenenud või annetamise eesmärgil kirikus välja võetud müntidega,» lisas ta.

Sama hagiga taotleb Risti kogudus enda valdusesse tagasi 1959. aastal ENSV kultuuriministeeriumi poolt kirikust kunstimuuseumi ajutisele restaureerimisele viidud puitskulptuure ehk Võidukaaregruppi. Vaatamata riigikorra vahetumisele pole kogudusel õnnestunud kujusid tänini tagasi saada ning need asuvad tänaseni Niguliste kiriku Antoniuse kabelis.

«Ajalooliselt on tänane Risti kogudus algse kiriku pidaja õigusjärglane ning seetõttu selgelt tuvastatav kujude omanik. Ei saa võtta tõsiselt riigi väiteid, nagu oleks Võidukaaregrupp riigi omandis,» ütles Heidi Rajamäe-Parik. «1959. aastal restaureerimisele viimisel anti toonasele kultuuriministeeriumile üle küll kujude valdus, kuid mitte omand.»

«Risti koguduse jaoks on tegemist hindamatu varaga, mis on olnud aastasadu kasutusel kirikus peetud teenistustel ja talitustel ning sama tähtsat rolli mängiks nad koguduse igapäevaelus ka tänapäeval. Seetõttu soovib kogudus neid kindlasti endale tagasi saada,» rääkis Paloveer.