Kohtla-Järvelt pärit venelanna usub ainult eestikeelse hariduse tulevikku

Kohtla-Järvelt pärit venelanna Diana Drobot usub ainult eestikeelse hariduse tulevikku ja nimetab seda unistuseks, mille poole peaks pürgima.

«Ma südamest loodan, et teatud aastate pärast on võimalik täielikult eestikeelne haridus, mida toetavad keeltekoolid ja tugirühmad, kust saaksid abi need, kes tunnevad, et ei saa hakkama,» ütles Drobot saates «Otse Postimehest». «Kui eestikeelne teekond algaks lasteaiast, siis sulanduks laps ise sellesse keskkonda. Kuid eesti keele õppimine ja praktiseerimine ei saa piirduda ainult koolitundidega, eesti keeles suhtlemine väljaspool kooli on selle teekonna väga oluline osa,» lisas ta.

Diana Drobot on pärit Kohtla-Järvelt venekeelsest perekonnast, ta on lõpetanud eestikeelse Järve gümnaasiumi ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemias.

«Minu eestikeelne teekond algas lasteaiast ja minu vanematel ei olnud kahtlustki, millise keelega kooli mind edasi saata. Tookord olid sellega veidi suuremad probleemid ja minu vanematele öeldi korduvalt halvustavaid lauseid ning küsiti, kuidas nad saavad lapse saata võõrasse kultuuriruumi. Minu vanemad vastasid siis alati, et vaatame kümne aasta pärast. Ma olen oma vanematele nende otsuse eest väga tänulik,» rääkis Drobot. «Oli väga tähtis, et nad ei lasknud ennast häirida sellest, mida venekeelne kogukond neile korrutas. Ja nad suutsid vaadata tulevikku natukene selgema pilguga.»

Drobot ütles, et Eestil võiks olla eesmärk anda venekeelsetele inimestele võimalus omandada eesti keel, vaatamata sellele, et mõned poliitikud selles kahtlevad.

«Eestis ei suruta eesti keelt kellelegi peale. Kui inimene elab mõnes riigis, siis on ju igati loogiline, et ta oskaks selle riigi keelt. On väga suur väärtus, et inimestele on antud võimalus eesti keelt õppida ja ennast kultuuriliselt rikastada,» märkis Drobot. «Arvamused, et eesti keelt surutakse peale, piiravad inimesi ja nad jäävad oma kasti kinni. See on nõukogude ajast kaasa tulnud vaatenurk,» sõnas ta.

«Loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi puhul on väga murettekitav see, et kui see kool tuleb kakskeelne, siis kui suur on tõenäosus, et aktused ja kogu õppeväline tegevus toimub seal eesti keeles? Sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata,» ütles Drobot.

Drobot kinnitas, et ta ei ole kogenud koolikaaslaste või eakaaslaste puhul halvustavat suhtumist selle pärast, et ta on venelanna. «Õnneks algas minu teekond päris varakult ja tõsist keelebarjääri pole mul kunagi olnud. Küll aga ma olen kuulnud oma eakaaslasi rääkimas halvustavalt vene rahvusest inimeste kohta ja ka vastupidi. Mina tunnen selgelt, et ma kuulun mõlemasse kogukonda,» rääkis Drobot. «Iga inimene peaks alustama oma sünniriigi keelest ja alles siis valida teisi keeli, kui on soov näha maailma. Silmaringi avardamine algab alati oma emakeelest ja minul on tõesti kaks emakeelt.»

Diana Drobot kinnitas, et ta on suur Eesti patrioot, kes samas peab väga lugu oma vene juurtest. «Paljudel venekeelsetel vanematel on hirm, et kui laps suunata eestikeelsesse lasteaeda ja sealt edasi kooli, siis ta unustab oma pärisemakeele ära ja ei tea enam midagi oma rahva ajaloost või kirjandusest. Mina pean väga lugu vene kultuurist ja muusikast, ma tean vene kirjanikke ning vene identiteet ei ole minus kuhugi kadunud,» rääkis Drobot. «Ei ole nii, et kui inimene sulandub veidi teise keskkonda, siis ta kaotab iseenda.»  

Droboti sõnul lähevad eestlased oma suhtumises ja hirmudes Venemaasse kohati üle piiri.

«Kui me räägime noortest, siis paljuski sõltuvad nende hoiakud sellest, kuidas neid on kasvatatud ning milliste hoiakutega on nende vanemad. Ka minu tuttavate hulgas jääb tihti puudu välispoliitilistest teadmistest ja nad on esinenud seisukohtadega, mida nad ei suuda argumenteerida,» ütles Drobot. «Sellist suhtumist «võõrastesse» on mõlemal poolel, me peaksime üksteist rohkem omaks võtma. Teisest keeleruumist inimest ei pea kindlasti kartma. Nad toovad midagi juurde ja võtavad midagi kaasa ning kokkuvõttes suureneb eesti keele kasutajate arv,» lisas ta.

Drobot ütles, et eesti keelt õppivad venelased päästavad mingil määral ka seda keelt hääbumast ja välja suremast. «See on väärtus, millest eestlased väga lugu peavad,» kinnitas ta.