/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/02/27/11827236t1h1d51.jpg)
Hollandi valitsus ostis 12,68-protsendise osaluse Prantsuse-Hollandi lennufirmas Air France-KLM eesmärgiga suurendada oma mõju raskustes lennufirma üle, teatas rahandusminister teisipäeval.
Hollandi valitsus ostis osaluse lennufirmas Air France-KLM
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hollandi valitsus on ostnud aktsiaid 12,68-protsendise osaluse omandamiseks Air France-KLM-is. Eesmärk on jõuda ühel päeval Prantsuse riigiga võrdsele positsioonile,» lausus Hollandi rahandusminister Wopke Hoekstra Haagis pressikonverentsil.
Prantsusmaal on lennufirmas 14,3-protsendine osalus.
«Selle ostuga tahab Hollandi valitsus otsest mõju Air France-KLM-i tulevase arengu üle, et rahuldada optimaalselt Hollandi avalikku huvi,» ütles rahandusminister, lisades, et Hollandi osalus läks riigile maksma 680 miljonit eurot.
Rahvusringhäälingu NOS teatel peab Hollandi valitsus Prantsusmaa tasemele jõudmiseks ostma Air France-KML-i aktsiaid veel 70 miljoni euro eest.
Hollandi valitsusel oli KLM-is varem 5,9-protsendine osalus, kuid valitsus hakkas alates 20. veebruarist ühisfirmas rohkem aktsiaid ostma.
Prantsuse valitsus reageeris Hollandi teadaandele jahmatusega. Majandusminister Bruno Le Maire ütles teisipäeval päevalehele Les Echos, et Air France-KLM-i tuleb juhtuda «riikliku sekkumiseta».
Le Maire´i sõnul ei teavitanud Holland Prantsuse valitsust oma otsusest ette. «On tähtis austada hea valitsemise põhimõtteid ja juhtida Air France-KLM-i riikliku sekkumiseta,» ütles majandusminister.
Hoekstra ütles Hollandi otsust põhjendades ka seda, et «on muutunud ilmseks, et tähtsaid otsuseid KLM-i strateegia kohta langetatakse üha enam Air France-KLM emafirma tasandil» ilma Hollandi valitsuse osaluseta.
Lennufirma teatas eelmisel kolmapäeval, et selle eelmise aasta puhaskasum kasvas 150 protsenti 490 miljoni euroni. Samas on Prantsusmaa ja Holland tülis KLM-i tegevjuhi Pieter Elbersi tuleviku üle.
Elbers määrati varem veebruaris uuesti ametisse pärast seda, kui KLM-i töötajad ähvardasid tema vallandamise korral streiki alustada.
Air France ja KLM ühinesid 2004. aastal, kuid tegutsevad endiselt suuresti eraldi. Ühisfirma Prantsuse haru on olnud viimastel aastatel raskustes töötajate rahulolematusega.
Lennufirma saatus on tihedalt seotud Euroopa ühe tähtsaima lennujaama - Amsterdami Schipholi tulevikuga. Schiphol on Hollandi majandusele ülioluline mootor.
«Rahaliselt tugevatel alustel Air France-KLM koos ulatusliku sihtkohtade võrguga Schipholis on Hollandi jaoks suure tähtsusega,» kirjutas Hoeksta kirjas parlamendile.