/nginx/o/2011/12/01/858206t1h04cd.jpg)
Täna avalikustatud 2011. aasta rahvusvaheline korruptsioonitajumise indeks paigutab Eesti pingereas 29. kohale. Mullu saavutati 26. koht.
Eesti langes korruptsioonitajumise tabelis kolm kohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise korruptsioonitajumise indeksi tulemus 6,4 palli paigutab Eesti riikide pingereas 29. kohale, mis sisuliselt tähendab, et kuigi Eesti on langenud kolm kohta, on Eesti korruptsioonitajumise indeks püsinud tegelikult muutumatuna alates 2005. aastast, mil Eesti sai hinnanguks samuti 6,4 palli.
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on Eesti paigalseisu üheks põhjuseks asjaolu, et riigi korruptsioonivastase tegevuse fookuseks on nn väike korruptsioon, kuid nõrgaks on jäänud poliitiline huvi tegeleda kõrgema taseme korruptsiooni süstemaatilise vältimise ning üldise korruptsioonialase ennetusega
«Õiguskaitseorganite tegevus on olnud viimastel aastatel küll tõhus ning töö nende võimekuse suurendamiseks tänuväärne, aga sellest ei piisa, sest praegu tegeldakse ennekõike tagajärgedega, mitte põhjustega,» lausus ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii.
Korruptsioonivaba Eesti leiab, et peamine takistus Eesti edasiliikumiseks korruptsioonivastases võitluses peitub seadusandja soovimatuses tegelda poliitikuid endid vahetult puudutavate valdkondade korrastamisega.
Ühing toob kaalukaks näiteks erakondade rahastamissüsteemi ebaõnnestunud muutmise, mille tulemusel on jätkuvalt nõrk järelevalve erakondade rahastamise ja kampaaniakulude üle. Paraku ei soovinud seadusandja luua erakondade rahastamise järelevalve komisjonile suuremat võimekust kui pelgalt esitatud aruannete läbivaatamine ja matemaatilise õigsuse hindamine.
Teine küsimus, millega tegelemiseks on vaja riigikogu enda tahet ja huvi, seondub ühingu hinnangul riigikogu liikmete eetikakoodeksiga. Koodeks aitaks määrata kindlaks erinevate huvigruppide poolt saadikute lubatava mõjutamise piirid ning sätestaks suunised, kuidas käituda võimalikku huvide ja eetilist konflikti sisaldavates olukordades.
«Täna hääletab Euroopa Parlament oma käitumiskoodeksi üle, kuid paraku ei ole Eestis vastavat arutelu tõsiselt võetavas mahus toimunud,» leidis Asso Prii.
Problemaatilistest valdkondadest tuleb ühingu hinnangul esile tõsta ka riigihankeid ning avaliku raha jaotamist, mille puhul on korruptsiooniriske juba aastaid teadvustatud, kuid rahuldavat lahendust ei ole.
Et vähendada korruptsiooni ennetamisele suunatud tegevuste killustamist, teeb Korruptsioonivaba Eesti ettepaneku määrata kindlaks institutsioon, kellel lasuks vastutus riiklikul tasemel korruptsioonivastase tegevuse keskse koordineerimise eest.
Muuhulgas tähendaks see vastutust korruptsioonialase teadlikkuse tõstmise eest ning avalikus-, era- ja kolmandas sektoris korruptsiooni ennetavate meetmete loomise ja levitamise eest. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul võiks seda vastutavat rolli kanda Justiitsministeerium.
Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis. Ühingu tegevuse olulised toetajad on Avatud Eesti Fond ja Euroopa Komisjon.