:format(webp)/nginx/o/2018/08/14/11217917t1hcfdb.jpg)
/nginx/o/2019/02/25/11824600t1h6306.jpg)
Paljuräägitud hoolekande teemat peab olulisimaks vaid kuus protsenti valijatest.
Küsitlus: olulisim valimisteema on maksupoliitika (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pühapäeval valimispäevaga lõpptulemuseni jõudvatel parlamendivalimistel pole olnud üht esiletõusvat teemat, mille üle poliitikud peaks debateerima. Ei ole tõsi. Kui mitte poliitikute, siis vähemalt Eesti valimisealistele kodanikele on põhiteema täiesti olemas. Selleks on mäekõrguselt maksupoliitika.
Postimehe tellimusel Kantar Emori tehtud küsitlusest selgub, et 28 protsendile vastanutest oli neile etteantud teemade valikust kõige olulisem just maksupoliitika. Küsitluses olid eraldi teemana välja toodud ka hinnatõus ja aktsiisid, mida pidas olulisimaks 16,5 protsenti inimestest.
/nginx/o/2019/02/25/11824599t1he193.jpg)
«Kui maksupoliitikale liita juurde sellele lähedase teema – hinnatõus ja aktsiisid – maininute hulk, siis on sellise majandusliku teema valinuid peaaegu pool vastanutest ehk 45 protsenti,» märkis Kantar Emori turundusstrateegiate valdkonna juht Aivar Voog.
Maksupoliitikale järgnesid veel liberaalse ja konservatiivse maailmavaate väärtuskonflikt 20 protsendi ning eestikeelne haridus 14,4 protsendiga. Ülejäänud küsitluses esitatud teemasid pidas olulisemaks alla 10 protsendi vastanuid.
Mitte-eestlased eristuvad
Maksupoliitika tähtsus valijatele saab eriti hästi selgeks, kui vaadata selle teema olulisust vanuse-, soo-, elukoha- ja palgagruppide lõikes. Peaaegu kõigis neis on ülekaalukalt tähtsaim teema maksupoliitika. «Maksupoliitikat ei pea kõige olulisemaks mitte-eestlased ning õpilased ja üliõpilased,» sõnas Voog. Mitte-eestlased märkisid tähtsaimaks teemaks eestikeelset haridust (27,2 protsenti). Maksupoliitikast olulisem oli mitte-eestlastele ka hinnatõus ja aktsiisid (21,6 protsenti).
Märkimist väärib ka, et maksupoliitika on olulisim teema neile, kelle sissetulekud on suuremad. 900 eurost suuremat palka saavatest inimestest peab maksupoliitikat tähtsaimaks teemaks 35 protsenti, 500–900-eurose palga saajatest 28 protsenti ja kuni 500-eurose palga saajatest 24 protsenti. Võib eeldada, et siin on oma osa praeguse valitsuse tehtud tulumaksuvaba miinimumi reformil, millest kaotasid kõrgema palga saajad.
Õpilastele ja tudengitele oli tähtsaim maailmavaateline väärtuskonflikt.
Õpilastele ja tudengitele oli tähtsaim maailmavaateline väärtuskonflikt (22 protsenti). Tõsi, nende hulgas jäi maksupoliitika väärtuskonfliktile alla vaid ühe protsendipunktiga.
Teatud erinevused valimisteemade olulisuses tulevad ka sellest, mis erakonda vastajad toetavad. Keskerakonna, Reformierakonna ning Eesti 200 toetajad peavad valimiste põhiteemaks maksupoliitikat. Reformierakonna valijaist peab seda olulisimaks teemaks 44 protsenti, Keskerakonna valijaist 23 protsenti. Peaaegu sama tähtsaks peavad Keskerakonna valijad ka hinnatõusu ja aktsiise ning eestikeelset haridust (mõlemad 22 protsenti). Viimane teema saab eri erakondade toetajate seas kõige vähem esiletõstmist Reformierakonna valijate poolt (8 protsenti).
Keskkonnateema ei kõneta
Sotsiaaldemokraatide, EKRE ja Isamaa toetajad leiavad, et olulisim teema on neil valimistel konservatiivse ja liberaalse maailmavaate konflikt. Seejuures ülekaalukamalt arvavad seda EKRE ja sotside valijad, Isamaa valijatele on maksupoliitika vaid grammikese väärtuskonfliktist vähem oluline.
Muude erakondade valijad eristuvad teistest selle poolest, et neile on tähtsaim teema hinnatõus ja aktsiisid (29 protsenti), alles seejärel maksupoliitika ning väärtuskonflikt. Nende seas peab 11 protsenti vastanutest oluliseks ka keskkonna ja suurinvesteeringute teemat.
Märkimisväärne on, et Isamaa poliitikute tugevalt esile tõstetud teise pensionisamba teema ei köida ka Isamaa enda valijaid. Seda pidas kõige olulisemaks teemaks 9 protsenti Isamaa toetajatest ja üleüldiselt veel vähem ehk 4 protsenti kõigist küsitlusele vastanutest.
Keskkonna ja suurinvesteeringute teemat peab valimiste eel olulisimaks vaid 2 protsenti küsitletutest, kõige rohkem läheb see teema korda noortele ja ettevõtjatele.
Erakondade fookuses teised teemad
Üks võimalus vaadata, milliseid teemasid on erakonnad ise oluliseks pidanud, on lugeda nende kümneid lehekülgi pikki valimisplatvorme. Kuigi need püüavad alati katta kõik olulised teemavaldkonnad, on igal erakonnal siiski oma rõhuasetused, mida nad tahavad oma valijatele esile tõsta. Neid rõhuasetusi on võimalik nähtavaks teha näiteks kvantitatiivse tekstianalüüsiga.
Just seda tegi parteide valimisplatvormidele Tartu Ülikooli Johan Sytte instituudi teadur Martin Mölder. Tarkvara estnltk abil leidis ta, et näiteks Keskerakonna platvormis on ülekaalus kohalikud ja regionaalsed teemad, nende järel tervishoid, sotsiaalkaitse ja ettevõtlus. Reformierakond räägib oma platvormis enim ettevõtlusest, julgeolekust ning tervishoiust. SDE programmis domineerivad sotsiaalkaitse, julgeoleku- ja regionaalteemad. Isamaa tahab programmis rääkida enim julgeolekust ning ettevõtlusest. EKRE-l domineerivad sotsiaalkaitse, julgeoleku- ja riigivalitsemise teemad.
Mölder kasutas tekstianalüüsiks teemade modelleerimise meetodit, mis tuvastab tekstides koos esinevaid sõnade kogumikke ehk üksteisega samas kontekstis seotud sõnu, mis moodustavad ühe teema. Samuti on nii võimalik antud kontekstis modelleerida teemade osakaalu ühes või teises dokumendis selle järgi, millise erakonna programmist on tekstilõik pärit.
Mõistagi ei ole Mölderi analüüs üks-üheselt võrreldav Kantar Emori küsitlusega, kus olid vastajatele ette antud teemad, millest neil tuli leida endale olulisim. Tekstianalüüs piiritles aga mõned üldisemad teemavaldkonnad, mis tulid esile valimisprogrammidest.