Fotod: vabariigi aastapäeva paraad Vabaduse väljakul

Tallinnas peetavast Eesti riigi aastapäeva paraadist võtab pühapäeval osa üle 900 vormikandja nii Eestist kui liitlasriikidest.

Tallinnas Vabaduse väljakul peetavast vabariigi aastapäeva paraadist võtab osa üle 900 osaleja ja ligi poolsada ühikut tehnikat, kokku osaleb paraadil 45 lippu, neli kompaniid, kaks patareid, 15 rühma ja kaks orkestrit.

Paraadi võtab vastu president Kersti Kaljulaid ning juhatab kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Paraadil on esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, sõjaväepolitsei vahipataljon, küberväejuhatuse staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, erioperatsioonide väejuhatus, Kaitseliidu Tallinna malev ning Naiskodukaitse. Samuti osalevad paraadil sisekaitseakadeemia kadetid.

Liitlastest on paraadil esindatud Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Poola ja Ameerika Ühendriikide liputoimkonnad. Samuti osalevad paraadil NATO Eesti lahingugruppi kuuluvad Ühendkuningriigi ja Belgia üksused ning Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste üksus.

Plaanide kohaselt näeb paraadil ka Ühendkuningriigi tanki Challenger, liikursuurtükki AS90 ja Belgia jalaväe lahingumasinat Piranha.

Paraadist pidanuks üle lendama ka liitlaste lennukid, kuid ebasoodsa ilma tõttu jääb see ära.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi kõne Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadil

Lugupeetav vabariigi president!

Austatud riigikogu esimees!

Härra peaminister!

Ekstsellentsid! Kaitseväelased ja kaitseliitlased!

Head kaasmaalased!

100 aastat tagasi Vabadussõjas võitles Eesti iseseisvuse eest teiste hulgas reamees Hugo Saalis. Ühte oma lahingut kirjeldas ta mulle nii: „Olime enamuse laskemoonast andnud ära põhisuunale, kus laskemoonaga kitsas oli. Ühel hetkel ilmus meie ette aga vaenlane … Panime kuraditele kividega! Sel päeval jäid need positsioonid eestlaste kätte.“

Kui vaja, siis kas või kividega – nii võideldi siis oma riigi eest, millest alles unistati. 1999. aastal oli Hugo Saalis rahul Eesti Vabariigiga, sest oma riik oli tema jaoks suur asi.

Täna oleme me valmis tegema seda, mis Hugo Saalis ja teised 100 aastat tagasi, ja me ei pea seda tegema kividega, sest meie varustus on palju parem.

Viimased õppekogunemised on näidanud, et oleme isegi rohkem valmis, kui tookord. Õppekogunemistel osaleb üle 60% kutsututest. Samas suurem osa puudujatest teab enda kohustusi ning informeerib kaitseväge oma probleemidest.

Need riigid, kelle reservväge oleme me rohkem kui kahekümne aasta jooksul oma eeskujuks pidanud, ei hinda meie õppekogunemiste osaluse protsenti rahuldavaks, vaid nad peavad nii kodanike osaluse arvu kui kiirust heaks. Kaitseväe juhatajana julgen ma öelda, et täna kuulub Eesti Vabariik kodanike valmiduse poolest – relvaga kaitsta oma riiki, maailma tippu. Kuid sellega ei soovi ma tõsta esile kaitseväelaste head tööd, vaid tunnustan kodanike ustavust. Nagu näiteks Igor Ahmedov – hullumeelne noormees, kes oma riigi kutsel tuli kohale Londonist.

Iga päev võime me oma riigi arengusuundade pärast vaielda ja vahel isegi inetult kakelda. Kuid õppekogunemistel unustatakse maailmavaated ning ei seista vastakuti, vaid kõrvuti – oma riigi eest. Selle parim näide on Kaitseliit, mis pea igal nädalavahetusel liidab erineva maailmavaatega Eesti Vabariigi kodanikud kümnete ja sadade kaupa üheks ühiseks jõuks Eesti riigi kaitsel. Eelmise aasta õppusel Siil näitas Kaitseliit enam kui 9000 sellist kodanikku. Erineva maailmavaatega, erinevast rahvusest – kuid kõik üheskoos, ühe eesmärgi nimel!

Tänan kõiki reservväelasi ja ajateenijaid teie panuse eest. Samuti peame tunnustama reservväelaste peresid ja tööandjaid, kes on soodustanud osalemist riigikaitses. Teie panus on äärmiselt oluline ning see näitab meie riigi tugevust. Veel kord – tänu teile oleme me valmis maailma tasemel.

Samas kutsun ma üles kõiki Eesti Vabariigi kodanikke osalema riigikaitses – ajateenistuses ja õppekogunemistel. Nii kaitseliitlase, abipolitseiniku kui ka vabatahtliku päästjana. Sõltumata soost ja kehalisest võimekusest. Ma usun, et saab veel paremini. Olen kindel, et meil on nutikust kasutada ära oma riigi kodanike vaba tahet. Õppekogunemised aga võiksid olla laulupeo kõrval need, mis meid ühendavad.

Kuid täna on meil ka tugevamad liitlassuhted, kui Vabadussõja-aegsel Eesti Vabariigil. Praegu paiknevad liitlaste üksused Eestis Ämaris, Tapal ja Tallinnas ja need ei ole siin mitte pelgalt demonstratsiooniks ja ammugi mitte kellegi hirmutamiseks. Nad on siin Eesti riigi sõjaliseks kaitseks – kui seda vaja peaks minema. Mitte kunagi varem ei ole meie liitlaste otsustavus ja kavatsused olnud nii selged kui nüüd.

Veel sel aastal näeme järjekordset arengut selles, kuidas meie regioon turvalisemaks muutub. Lätis Adažis on loomisel rahvusvaheline diviisi staap. Enamik sellest isikkoosseisust tuleb Lätist, Taanist ja Eestist, kuid sinna panustavad veel teisedki riigid. See on arengusamm, mis esimest korda ajaloos seob Eesti ja Läti kaitsmise terviklikuks ja on osa Läänemere regiooni julgeolekust.

Samuti näeb Eestimaa selle aasta jooksul kolme suuremat õppust, kus harjutatakse meie kaitseväe tugevdamist.

Ja me ei tohi kunagi unustada, et need liitlassuhted põhinevad ühistel väärtustel ning need on saanud korduvalt kinnitust Eesti sõdurite ja meie liitlaste elude hinnaga.

Täna, siin Vabaduse platsil, saame me näha vaid osa sellest väest, mis on valmis kaitsma Eesti riigi vabadust, meie ühiseid väärtusi. Kaitseväelased meie ja liitlaste lippude all on vaid väike osa. Hoopis suurem vägi võib seda täna kõrvalt vaadata. Teie, Eesti Vabariigi kodanikud oma tahtega oletegi see vägi.

Elagu Eesti Vabariik!