Ratas pärgade asetamisel: just siin kuulutas Päts 100 aastat tagasi, et Eesti peab jääma vabaks

Tallinnas Vabaduse väljakul asetati Eesti Vabariigi 101 aastapäeva puhul pärjad vabadussõja võidusamba juurde.

Peaminister Jüri Ratas ütles tseremoonial peetud kõnes et just samas kohas, Vabaduse väljakul kuulutas 100 aastat tagasi tollane peaminister Konstantin Päts, et Eesti peab jääme vabaks ja iseseisvaks.

Jüri Ratase kõne täismahus

Austatud Eesti Vabariigi president! Riigikogu esimees! Head Eestimaa inimesed! Õnnitlen teid Eesti sünnipäeva puhul!

Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner sai täpselt sada aastat tagasi, Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval 1919. aastal ette kanda, et vastane on riigi piiridest välja tõrjutud. Hoolimata tol ajal jätkunud lahingutegevusest, kannatustest aga ka leinast tähistati seda esimest aastapäeva üle kogu Eestimaa. Siin samas väljakul peetud kõnes kuulutas peaminister Konstantin Päts, et Eesti on vaba ja iseseisev, Eesti peab jääma vabaks ja iseseisvaks!

Head kuulajad!

Meie tänane riigikaitse põhineb paljuski Eesti kodanike valmisolekul anda oma panus meie vabaduse ja iseseisvuse püsimiseks. Ja seda mitte ainult ajateenistuses või kaitseväelaste elukutset valides, vaid ka tavalise kodanikuna, kas reservväelase või kaitseliitlasena. Veelgi enam, sama kehtib siseturvalisuse kohta, kus kutseliste politseinike ja päästjate toetuseks tegutseb tuhandeid vabatahtlikke.

Ma soovin siiralt tunnustada kõiki, kes elukutselisena või riigi kutsel osalesid viimase aasta õppustel, tihti lühikese etteteatamisega ja pere, töö ning muude kohustuste arvelt. See näitab meie suurt kaitsetahet ja on eriline ning silmapaistev ka rahvusvaheliselt.

Meie riigikaitse algab igast Eestimaa inimesest, igaühel meist on oma riigi hoidmisel ja kaitsmisel oluline roll. See tähendab, et nii nagu Vabadussõda võites, saame kaasajal olla edukad vaid kogu rahva ühistel pingutustel ja nendele toetudes. Ainult siis, kui oleme ühtsena valmis enda eest seisma ning vajadusel kiirelt ja otsustavalt tegutsema, saame julgelt oodata toetust oma sõpradelt ja liitlastelt.

Meie senine töö ja viimaste aastate muutused maailmas tingisid NATO liitlaste suurema kohaloleku Eestis. Veel viis aastat tagasi polnud siin igapäevaselt Suurbritannia või Belgia maaväelasi, Saksamaa õhuväelasi või paljude teiste Eestis käinud või siia saabuvate liitlaste niivõrd nähtavat ning tuntavat kohalolekut.

Tänavu täitub 70 aastat NATO asutamisest ja 15 aastat Eesti ühinemisest NATOga. Selle aja jooksul on meie liikmelisus NATO-s ja Euroopa Liidus muutnud meie julgeoleku oluliselt kindlamaks ja suurendanud meie jõukust ning heaolu. Samas ei tohi seda kõike võtta iseenesestmõistetavana. Kuigi NATO on praegu tugev, tuleb kõikidel liikmesriikidel panustamisega pingutada, et allianss püsiks tugev ning ühtne ka tulevikus.

Eesti jaoks ei ole NATO-sse tõsine panustamine midagi uut või üllatavat. Meie enda tõsiseltvõetavus, kaitsekulud kahe protsendi tasemel sisemajanduse kogutoodangust, tõsine pingutus rahvusvahelistel operatsioonidel ja eestkõnelejaks olemine küberküsimustes on meie viis panustada nii enda kui kogu euroatlantilise ruumi julgeolekusse. Ka täna teenib enam kui sada Eesti naist ja meest kaugetes paikades meie julgeoleku nähtamatul esiliinil. Mõelgem ka neile aga ka politseinikele, päästeametnikele, arstidele, kaubanduskeskuste töötajatele ja kõigile, kes on seotud täna töökohustustega, kui tähistame üle kogu Eestimaa tänast kaunist pidupäeva.

Soovin meile kõigile rõõmsat Eesti Vabariigi 101. aastapäeva! Jõudu Eestile!