Pildid ja video: Pika Hermanni torni heisati riigilipp

Eesti vabariigi 101. aastapäeva puhul toimus täna päikesetõusul Toompeal pidulik lipuheiskamine Pika Hermanni torni.

Riigikogu esimees Eiki Nestor pidas tseremoonial kõne, mille avaldame täismahus.

Tere ja ilusat pidupäeva kõigile lipu heiskajatele nii siin Toompea nõlvadel kui kodudes. Meie vaba riik saab täna 101-aastaseks. See 101 on ise üks äärmiselt vahva number ent täna on meil põhjust rõõmustada ka selle üle et 24. veebruaril, Vabariigi sünnipäeval, tõusis lipp Pika Hermani torni uuesti täpselt kolmkümmend aastat tagasi. Ja nii on ja nii jääb.

Head kaasmaalased! Eesti riik on tugev siis kui me usume temasse. Usume nii nagu teevad seda need tuhanded lauljad, tantsijad ja peolised, kes sellel suvel juubelilaulupeol meid oma loominguga haaravad. Või nii nagu teevad seda sellel aastal armsa ümmarguse maakera igast nurgast siia sõitvad ESTO päevadel osalejad. Nad teavad, et Eesti Vabariik ei ole vanaema mälestus või muinasjutt lapsepõlvest, vaid koht, mis neid hoiab ja neist lugu peab. Ja kui mõni neist pole saanud aega Eesti koju mitme aasta jooksul tulla siis ei maksa imestada, kui nad nähtust siirast rõõmu tunnevad. Nad usuvad Eestisse.

Aga uskuge Eestisse ka nii nagu teevad need tüdrukud ja poisid, kes täna hommikul on tulnud siia koos ema isaga lippu heiskama ja hümni laulma. Ja uskuge Eestisse nii nagu need vanaemad ja vanaisad, kes koos lastelastega hümni lauldes on kimpus, sest silm läheb märjaks ja kurk kähedaks. Laul ei tule hästi välja aga süda rõkkab rõõmust, sest saad aru, et see elu saab asja eest elatud. Midagi suuremat kui vabadus ei ole võimalik oma lastele kinkida.

Uskuge Eestisse, mis on täis naeru ja lugupidamist. Mõistmist ja loomingut. Vabadust ja austavat sõnakasutust. Hoolimist ja tarmukust. Jõuluootust ja jaanipäeva ärevust. Kus on kahjuks nii kurbi mälestusi aga ka rõõmsat ootust. Kus on koostegemise lusti ja armastust. Kus kõlab ilus eesti keel ja kus kõik tunnevad end kui kodus. Uskuge Eestisse kus igaüks saab olla see, kes ta tahab. Vaba inimene vabal maal.

Õnne ja rõõmu teie kodudesse. Mina usun Sinusse, Eesti. Elagu Eesti Vabariik!

Urmas Viilmaa: Eesti riigi süda on rütmis

Lipuheiskamisel pidas lühikese kõne ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilmaa:

Kolmekümne aasta eest, 24. veebruaril 1989. aastal, kui siia Pika Hermanni tippu heisati üle aastakümnete taas sinimustvalge lipp, lausus EELK peapiiskop Kuno Pajula oma õnnistuskõnes: «On midagi väga sümboolset selles, et me täna hommikul oleme kogunenud siia Toompea mäele sellel silmapilgul, kus ühele poole jääb pimedus ja teisele poole valgus. Meil on pime öö seljataga ja see tuletab meile meelde, et igal rahval on oma raskused, on oma võitlused, katsumused ja me tohime öelda, me oleme oma katsumustes valgusele välja jõudnud. Meie rahvas püsib ja me tahame loota, et see sünnib ka edaspidi nõnda.»

Viimased kolm aastakümmet on igal varahommikul tõusnud sinimustvalge siia tornitippu ning igal õhtul päikeseloojangul, jaaniööd välja arvatud, on lipp langetatud. Vaheldunud on ööd ja päevad, kuud ja aastad, mis on loendanud meie iseseisvuse aastaid. Igahommikune trikoloori heiskamise ja langetamise rütm on olnud iseseisva Eesti riigi sümboolne pulsirütm. Olgu päevad rõõmsad või kurvad, meie suunurgas naeratus või silmis pisarad, pilk üles lipule kinnitab: maa ja rahvaga on kõik hästi. Üle Eestimaa, üle kõigi inimeste siin maal, tuksub rahustavalt ja kindlalt sinimustvalge südamepulss. Jumalale tänu – Eesti riigi süda on rütmis!

Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen.