Eesti Vabariigi 101. sünnipäev on kohe-kohe ukse ees, mistõttu tegi Elu24 lõbusa tagasivaate möödunud sünnipäevale. Teie ees on kõige meeldejäävamad hetked vabariigi 100. aastapäevale pühendatud pidulikult vastuvõtult!
ELU24 ÜLEVAADE: unustamatud hetked president Kersti Kaljulaidi mulluselt vastuvõtult
- Presidendi vastuvõttu vaadates mõtlesid ehk paljud, mis juhtus poliitik Ene Ergmaga kätlemisel?
Poliitik Ene Ergma sattus tähelepanu keskpunkti, kui peale presidendipaariga kätlemist oma kätt raputas just nii, nagu oleks presidendi kaasa käepigistus tema jaoks liiga tugev olnud. Hiljem selgitas Ergma, et paranes ühest liigesehaigusest ega osanud arvata, et presidendi abikaasa Georgi-Rene Maksimovski tema kätt nii kõvasti surub.
- Imeline taastumine: Mart Laar üllatas presidenti
Mart Laar, keda 2012. aastal tabas insult ning kes alates sellest ajast liigub pigem ratastoolis, otsustas presidendi vastuvõtule minna omal jalal. Mees vajas küll pisut abikäsi, ent sai sellegi poolest liikumisega suurepäraselt hakkama.
Külalised minestasid presidendi vastuvõtul
Möödunud aastal oli presidendi kõne ja kontsert üles ehitatud pisut teisiti. Saalis istumise asemel seisid paljud külalised presidendi kõne ajal püsti. Kohalviibijate sõnul valitses ruumis lämbus ja õhupuudus, mis põhjustas ka minestamisit.
Kohal oli ka kiirabi, kes kokku kukkunud inimesi turgutas. Meedikute abi vajas Elu24 esialgsetel andmetel ainult üks külastajatest.
- Presidendiballi nunnu: arvatavasti peo kõige noorem külaline!
Presidendi vastuvõtu kõige pisem külaline oli Hannes Hanso poeg, Johannes Mart. Pisike põnn väisas presidendiballi vaid kaheteistkümne päeva vanusena.
- Tõeline üllataja: näitleja Ülle Lichtfelt rabas uue välimusega
Kaunis näitlejanna Ülle Lichtfelt oli tumedad kiharad palju heledamaks värvinud, mistõttu jäi ta üritusel esmapilgul lausa tundmatuks.
- Millele viitas fallost meenutav seinakaunistus presidendi vastuvõtul?
Eesti Rahva Muuseumi koridorid olid piduliku sündmuse puhul värvilise disainiga kaunistatud. Mõni erk kujund tekitas televaatajas aga küsimusi. Mida kujutas disainer selle motiiviga?
- Teater NO99 aastapäevafilmi tegemine oli kallis
Enne kui film rahva ette jõudis, tekitas see juba taas pahameeletormi, sest oli kulukas: tervelt 300 000 eurot. Juba ainuüksi filmi tegemisele kulus 170 000 eurot.
Ent NO-teatri sõnul olid suuremad kuluartiklid veel ka järgmised: ERMi maja ümberehituskulud ehk tehnika ja dekoratsioonide rent ja paigaldus (ca 65 000 eurot), vabariigi aastapäeva vastuvõtu õhtused esinejad (ca 9000 eurot), majutus ja transport (ca 4000 eurot), ERMi maja ümbrust kaunistanud 100 lõket (ca 5000 eurot).
NO99 aastapäevafilm lõhestas tuntud kultuuriinimesed kahte leeri
- Teater NO99 tehtud 24. veebruari presidendi vastuvõtu film lõhestas inimesed jälle kaheks vastandlikuks leeriks – ühed olid filmi suhtes karmilt kriitilised, teised kiitsid taevani
Näiteks Kadri Kõusaar lähtus professionaalsest vaatepunktist ning pani asjad paika, miks ei meeldinud: «Labasel põhjusel, et teostus oli nõrk (kuigi idee iseenesest hea, ja ka kasutatud muusika hea). Aga kui tehti film, davai, arvustamegi seda kui filmi. Ja mis meil siis on? Karaktereid ja lugu pole, nadi kaameratöö (kuigi muidu hea operaator, aga ju pole teda osatud juhendada); kõik näib kuidagi kiirustades ja lohakalt tehtud, näitlejad mängisid «teatri kõlaga» jne.»