Jaaganti valimisradar. Riigikogu lõpetas hoogtööga

Riigikogu 13. koosseis lõpetas sisulise töö, kõik oluline on ka valitsuses pausile pandud. Uue koosseisu valimise e- ja eelhääletus algas olukorras, kus reitingud näitavad ülimalt tasavägist võitlust valimisvõidu nimel. Aga vahefiniš enne uue valitsuse moodustamist ehk valimispäev juba paistab. 

VALIMISTE VÕITJA ENDISELT LAHTINE

Homses Postimehes ilmuvad eelviimased valimiste eelsed erakondade toetusreitingud. Kantar Emori veebruarikuu lõpu uuringu tulemused näitavad, et vahepeal üsna kindlalt Keskerakonnale kaela riputama kiputud kuldmedalit tuleb veel igaks juhuks käes hoida – võitlus valimisvõidule Reformierakonnaga on väga tasavägine. Suuremad liikumised ja muutused on toimunud reitingutabeli keskosas ning nii mõnelgi erakonnal on ka põhjust valimiskünnise 5% peale mõeldes küüsi närida. «Valimisradari» tellijatele saabub homme hommikul ka eraldi uudiskiri reitingunumbrite ja kiirkommentaaridega. Seniks aga....

VALITSUSE VAIKUS KOHTLA-JÄRVEL

Kõige vähem on valitsuserakondadel praegu vaja mingit jama. Paraku eeldab valitsuse töö otsuste tegemist, mis kunagi kõigile võrdselt ei meeldi. Seega on kõige targem mitte otsustada. Viimastel päevadel on suureks küsimuseks kerkinud, millise õppekeelega peaks tulema Kohtla-Järvel avatav riigigümnaasium.

Milles probleem? Avalikkusele oli seni jäänud mulje, et uus riigigümnaasium saab olema sada protsenti eestikeelse õppega. Siis aga selgus, et tegelikult soovitakse seal vormi 60:40. Seejuures suletaks täielikult eestikeelne Järve gümnaasium Kohtla-Järvel. Kohalikule eesti elanikkonnale see kohe kuidagi ei sobi. Keskerakonna jaoks tähtsale venekeelsele valijaskonnale – kes sealkandis mõistagi meeletus ülekaalus – ei sobi aga sada protsenti eestikeelne variant. Küna ongi lõhki.

Millised olid variandid? Haridusminister Mailis Reps on nüüd mitu korda seletanud, kuidas taheti teha ja mida tegelikult tehakse, ja käis eile ka Ida-Virumaal hulgal kohtumistel. Sealt saabus ta tänasele valitsuse istungile kahe variandiga.

1. Luuakse eestikeelne riigigümnaasium, kus pärast selle avamist on üleminekuperiood, mille jooksul saab õppida ka osaliselt vene keeles.

2. Kohtla-Järvel asuvast eestikeelsest Järve gümnaasiumist saab riigigümnaasiumi filiaal, kus õpitakse ainult eesti keeles ning õpilased saavad ise otsustada, kumba gümnaasiumisse lähevad.

Mis otsustati? Valitsus tegi tõepoolest otsuse. Otsustati... mitte otsustada. Valiti klassikaline lahendus, milleks sellistel puhkudel on luua töörühm. See siis peab leidma õige variandi ning lõplik otsus jääb teha juba uuel koalitsioonil pärast valimisi.

Toksiline riigigümnaasium Foto: Skunk.ee

RIIGIKOGU TÕMBAS OTSAD KOKKU

Parlamendi 13. koosseis lõpetas täna oma täiskogu istungid, millega võib riigikogu praeguse töö suures plaanis lõppenuks lugeda. Tõsi, volitused kehtivad seni, kuni 3. märtsil toimuvate valimiste tulemused on ametlikult välja kuulutatud, aga kui erakorralisi istungeid ei tule – mida praegu näha ei ole –, siis see parlament enam seadusi vastu ei võta. Koos peab käima veel vaid Euroopa Liidu asjade komisjon.

Mida nelja aastaga tehti? Vastu võeti 423 seadust, 159 otsust ja kuus avaldust. Statistikast tasub märkida, et kõigist vastu võetud õigusaktidest algatas seadusandja ehk riigikogu ise 26 protsenti. 71 protsenti õigusaktidest tuli riigikogusse valitsusest. Aga et 588 vastuvõetud õigusaktini jõuda, selleks anti viimastel päevadel korralik panus.

Eile võeti suures saalis vastu 27 kolmandale lugemisele jõudnud seadust. Põhjus on lihtne: kui eelnõu jääb seadusena vastu võtmata, enne kui riigikogu koosseis oma töö lõpetab, kukub see menetlusest välja ja järgmine parlamendi koosseis peab soovi korral sellega otsast peale hakkama. Niisiis tuli lasta sõrmedel mööda rohelisi ja punaseid nuppe käia.

Üht-teist juhtus ka. Näiteks jäi juba teist korda keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon üheks asutuseks liitmata. Koalitsioon on seda tahtnud mitu korda teha, aga kuna selleks on vaja vähemalt 51 poolthäält, siis on see raske, sest koalitsioonil on saalis väga väike ülekaal. Kolmapäeval saigi ametite ühendamine 49 poolthäält ja jälle jäi see tegemata. Eelmine katse möödunud aasta lõpus andis 39 poolthäält.

Märgiline oli hääletus riigikogu otsuse üle, millega tehti valitsusele ettepanek kehtestada Venemaale sanktsioonid Ukraina aluste ründamise eest Kertši väinas. Otsus võeti vastu, aga saalist puudusid kõik Keskerakonna saadikud peale Mihhail Stalnuhhini, kes hääletas sanktsioonide vastu.

Täna võttis riigikogu vastu veel kolm seadust ning oligi töö valmis. Elu on näidanud, et umbes kaks kolmandikku eile töö lõpetanud poliitikutest on riigikogus tagasi ka järgmises koosseisus.

Telli Jaaganti valimisradari uudiskiri

Sisesta oma e-mail

Tellin Valimisradari uudiskirja

Aitäh

Olete edukalt liitunud Jaaganti Valimisradar uudiskirjaga.