/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)
/nginx/o/2019/02/21/11806574t1h7555.png)
Kaks aastat tagasi otsustas valitsus, et 2019. aastaks tuleb Tallinnast välja kolida üle tuhande riigipalgalise töökoha. Praeguseks on välja kolitud 830 töökohta – eesmärgi täitmisest jäi veidi puudu.
Graafik: riik on pealinnast välja kolinud 830 töökohta (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elu on seal, kus on tööd. Riik peab siin eeskuju näitama ja seetõttu on töökohtade pealinnast välja viimine olnud vajalik ja õige algatus,» ütles riigihalduse minister Janek Mäggi Postimehele.
Inimeste ja töökohtade pealinna ja suurematesse keskustesse koondumine on olnud Eestis probleem aastakümneid, kuna maapiirkonnad ja väiksemad linnad on selle võrra jäänud tühjemaks. See on muutnud väikestes kohtades töö leidmise keerulisemaks ja ka teenuste kättesaadavus on kahanenud. 2017. aastal võttis valitsus lahendust otsides kasutusele jõulise meetme. Kahe aasta jooksul plaaniti Tallinnast alaliselt välja kolida ligi 1000 riigipalgalist töökohta ning sellest eesmärgist täituski üle 75 protsendi.
«Nüüd, kaks aastat hiljem on selge, et riigitööd saab teha ka väljaspool Tallinna. Planeeritud 1000 töökohast on pealinnast välja viidud 830 ning see on minu meelest hea tulemus,» ütles minister ja avaldas lootust, et selle aasta lõpuks õnnestub kokku ka lubatud tuhat töökohta välja viia.
«See protsess on nüüd käima lükatud ja peaks jätkuma. Kõrgepalgalised ja motiveeritud töötajad panustavad piirkonna arengusse ja tarbivad kohapeal teenuseid. Mina toetaksin võimalust liigutada maakonnakeskustesse terveid üksusi, mitte ainult üksikuid töökohti,» sõnas ta.
Ministri sõnul on peamine see, et toimunud on mõtteviisi muutus, kuna riigiasutused võtavad tööle inimesi üle Eesti, kui töö iseloom seda võimaldab. Tema hinnangul oleks tulevikus abiks ka riigimajade loomine maakondadesse, kus riigiteenuste kõrval saab ka teha kaugtööd.
«Töökohtade loomine maakondades annab olulise sõnumi noortele – kui soovite teha riigitööd, on teil võimalus pöörduda kodukohta tagasi või valida eluks meeldiv piirkond üle kogu Eesti,» ütles Mäggi.
Rahandusministeeriumi avalike suhete esindaja Kristina Haavala sõnul esitasid kõik ministeeriumid selle aasta jaanuari seisuga rahandusministeeriumile Tallinnast välja viidud töökohtade ülevaate. Praeguseks on välja viidud 729,3 töökohta pluss salastatud teabe tõttu indikatiivselt esitatud 100+ kaitseministeeriumi töökohta.
Kuigi plaan oli, et töökohad kolitakse välja 2019. aastaks, siis tegelikult kestab mõnes ametis kolimine endiselt.
Väikekohad ootavad rohkemat
Kuna reformi eesmärk oli maapiirkondade elavdamine, viidigi näiteks 67 töökohta Viljandisse ja 16 kohta Võrru. Mõlema linna juhid tervitavad muutust avasüli, kuid nentisid, et ootavad riigilt veelgi suuremat tuge.
12 060 elanikuga Võru linnapea Anti Allase sõnul on tegemist igati tänuväärse algatusega. «16 kohta on küll hea, kuid olulist mõju hinnata on veel keeruline. Meil pole täna analüüsi, kus need 16 inimest reaalselt elavad ja kuhu makse maksavad,» ütles ta ja lisas, et tõenäoliselt elab neist osa Võru linnas või selle lähistel ning nad tarbivad kohalikke kaupu ja teenuseid.
«Varem riigiametis töötanuna olen täiesti veendunud, et seda protsessi peaks kiirendama ja ma ei näe täna takistusi, miks ei võiks oluliselt rohkem riigi ülesandeid täita kaugematest keskustest. Digitaalne võimekus ja võimalused on meil siin Eestis ju parimad,» kirjeldas Allas.
Linnapea tõdes, et head asjad sünnivad raskelt ning ministeeriumite ja ametite kohanemisraskusi selle ideega on selgelt näha. Sellegipoolest on ta veendunud, et muudatused vajavadki harjumist ning peatuda praegu ei tohiks.
«Kui Võrus oleks 160 töökohta, siis saame rääkida olulisest mõjust piirkonnale. Kindlasti on see üks reaalne võimalus, kuidas aidata kaasa kaugemate piirkondade elujõulisuse säilimisele,» usub Allas.
Viljandis elab 17 525 inimest ning sinna koliti Võruga võrreldes oluliselt rohkem, tervelt 67 töökohta. Sarnaselt Allasega, kinnitab Viljandi linnapea Madis Timpson samuti, et riigi töökohtade Tallinnast väljatoomine on õige suund.
«Iga uus töökoht on Viljandile väärtus. Viimati kolis Viljandisse rahvakultuuri keskus, mis siinset kultuurielu aktiivsust ja kultuuriasutuste hulka arvestades on ainuõige otsus,» ütles ta.
Sellegipoolest arvab linnapea, et riigi plaanid võiksid olla veel ambitsioonikamad, kui üksikute asutuste ja 1000 töökoha pealinnast välja kolimine. «Miks mitte tuua terve kultuuriministeerium Viljandisse?» küsis Timpson.