Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/10/7395781t1hf37e.jpg)
/nginx/o/2019/02/20/11805281t1hb09a.jpg)
Aeg ei peatu. Möödunud aasta lõpus allkirjad saanud suur ühiskondlik kokkulepe lubab aastaks 2022 tõsta teaduse rahastamise ühe protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust.
Kuid juba nelja nädala pärast on kõige tulisemas hoos nii järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia läbirääkimised ministeeriumite vahel kui ka märtsivalimiste järel moodustunud uue koalitsiooni läbirääkimised.
Selleks ajaks peab olema selgeks vaieldud, kuidas Eesti teadusse panustatav lisaraha kulutatakse ning kes võiksid olla need, kes suurenenud teaduseelarvest kõige rohkem kasu lõikavad.
Kaks ministrit, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist, Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, mitme ülikooli rektorid, tippteadlased, ettevõtjad ja ministeeriumiametnikud arutasid eile Toompeal teaduste akadeemia saalis, kellele ja kuhu teadusleppe järel lisandunud raha kõige rohkem vaja oleks.