Tallinn üritab taas saada mupole jõu kasutamise õigust

Munitsipaalpolitsei. Foto: Tairo Lutter

Linnajuhid tahavad mupo ametnikele õigust kasutada jõudu ning gaasi- ja löögirelva.

Tallinna munitsipaalpolitsei on olnud üle kümne aasta olukorras, kus nad võivad näiteks avaliku korra rikkujaid korrale kutsuda, kuid kui nood nad välja naeravad, pole mupol õigust neid jõuga alluma sundida. Linnajuhid on üritanud mitu korda mupole jõu kasutamise õiguse teemat tõstatada, kuid pole seni saanud valitsuse tuge. Nüüd on neil käsil uus katse ning kui arvestada, et nii linna kui valitsust juhib Keskerakond, võib see osutuda vasasemast edukamaks.

Linnavolikogu hakkab homme arutama ettepanekut, millega palutakse valitsusel muuta seadust nii, et korrakaitseametniku tasemeõppe läbinud mupo ametnik võiks vajadusel kasutada vahetut sundi ning kasutada erivahenditena käeraudu, gaasirelva ja löögirelva.

Eelnõu järgi on mupol mure eelkõige kahe ülesande täitmisega: avalikus kohas käitumise üle järelevalve tegemine ning bussijäneste mõjutamine täitma ametnike korraldusi.

Linnajuhid toovad ka näiteid olukordadest, kus mupo ametnikud ei tohi allumatut inimest sundida korraldusi täitma, kuigi see oleks vajalik. Näiteks kui keegi ei kavatse mupo teavitusest hoolimata lahkuda varisemisohtlikust hoonest. Praegu ei saa mupo neid selleks sundida. Sama olukord on, kui inimene lamab näiteks sõiduteel ja keeldub püsti tõusmast. Mupo ei tohi teda sealt jõuga ära vedada. Samuti ei tohi mupo tegelikult bussijänest või alkoholitarvitajat ühistranspordist välja tõsta, kui viimane palumise peale ise kaasa ei tule.

Mõistagi on eelnõus kirjas, et kui jõu ja sunni kasutamise võimalus korrakaitseametnikele tuleb, peavad nad eelnevalt läbima ka koolitused. Korrakaitseametniku kutsestandard nõuab 170-tunnise koolituse läbimist, mida viib läbi sisekaitseakadeemia.

Gaasi- või löögirelva võiks mupo ametnik kasutada vaid juhul kui muud vahendid on ammendunud ning abivahendi kasutamine on ainuvõimalik ja vältimatu. «Praegu on korrakaitseametnikud olukorras, kus neil puudub võimekus riiklikult pandud ülesande täitmine lõpuni viia ning nende töösse on pidevalt vaja kaasata politseid,» seisab eelnõus. «Korrakaitseametnikud saavad praegu erimeetmeid kasutada vaid eeldusel, et süüteo toimepanija on koostööaldis.»

Linnavalitsuse eelnõu on nüüd järjekorras juba mitmes katse saada mupole jõu kasutamise õigust. Viimati oli see teemaks 2017. aastal, mil mupole õiguste juurdeandmise plaani esitas siseministeerium. Ministriks oli siis Andres Anvelt. 

Kava aga takerdus valitsuskoalitsiooni, sest Isamaa liikmest justiitsminister Urmas Reinsalu siseministeeriumi eelnõu ei kooskõlastanud. Justiitsminister on aga üks kolmest ministrist, kelle allkirjata ei jõua ükski eelnõu valitsusest välja. Seejärel jäi eelnõu seisma ning valitsus seda enam ei arutanud.

«Jah, ma olen ainuisikuliselt seni seda vetostanud,» kommenteeris Reinsalu. «Riigil on jõumonopol ja ma pole toetanud kergekäeliselt selle monopoli üle andmist munitsipaalpolitseile.»

Reinsalu sõnul on mõned erandlikud kaasused, kus seda võiks kaaluda. «Iseenesest pean näiteks mõistlikuks, et Tallinna kainestusmajas ei peaks riigi politseiüksus töötama, vaid joodikuid võiks kantseldada turvafirma või mupo,» tõi ta näite. «Sunnijõu kasutamise masinat ma seadusega mupost teha küll ei soovi.»

Reinsalu hinnangul on Tallinna linna juhtimises niigi palju segadust ja ta ei vaimustu ideest anda mupole relvad ja jõuõigus. «Olen juhtinud ka siseministri tähelepanu, et mupo kasutab nimetust «politsei» seadusevastaselt,» märkis minister. «Seadus annab õiguse kasutada nime «korrakaitseüksus».»

Mupo numbrites

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koosseisu kuulub möödunud aasta lõpu seisuga 109 ametikohta. Neist 88 on ametnikud avaliku teenistuse seaduse mõistes ning 21 spetsialistid, kes on tugipersonal (haldusosakond, registriosakond, andmesisestajad). 

88 ametnikust on 58 protsenti politseihariduse ja -taustaga ning saanud erialaväljaõppe (teooria, praktika, enesekaitse) Paikuse politseikoolis või Sisekaitseakadeemias. 20 ametnikku on läbinud korrakaitsevaldkonna 5. taseme koolituse. Erialane ettevalmistus on korrakaitseametnikel samaväärne politseiametnikega.