:format(webp)/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/02/20/11804414t1h96c3.jpg)
Miks ei kohelda seaduse silmis võrdselt pargis liputajat ning internetist võõraid vastu tahtmist tülitavat liputajat, küsiti Toompeal tänasel arutelul seksuaalsest ahistamisest küberruumis.
«Kui põõsas liputamine on traumeeriv ja karistatav, siis veebiaknast küsimata liputamine ei ole?» (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me räägime reaalsusest, reaalsuse laiendamisest. Regulatsioonid, mis meid päriselus reguleerivad ja kaitsevad, pole küberruumi ulatunud,» näitlikustas seminari korraldaja, riigikogu liige Barbi Pilvre. Nimelt ei puuduta Eestis kehtiv regulatsioon küberruumis toimuvat seksuaalse sisuga ahistamist, kui tegu pole alaealisega.
Et internetis võib ahistaja end pea karistamatuna tunda, näitas vabakutselise ajakirjaniku Hille Hanso juhtum, kui pool aastat tagasi helistas talle Skype´i vahendusel Pärnumaalt pärit mees nimega Jaan Jõemets. «Ta onaneeris, ta nautis seda kontakti otsivat inimest. Kui pilt ette tuli, tegin kuvatõmmised ja ütlesin, et olen pildid teinud, lähen politseisse, avalikustan nime ka,» kirjeldas Hanso.
Politseist sai ta vastuse, et tegelikult ainus võimalus inimest karistada on pöörduda tsiviilkohtusse. «Leidsin, et see on absurd: mina pean hakkama tõestama, et olin ehmatunud, šokeeritud, et mul oli vastik tunne, hirm.»
See, et politsei ei saa sellisel juhul midagi parata, oli Hansole halvaks üllatuseks. Ta näitlikustas: «Kogu elu kolib internetti: äri, poliitika, teenused; täpselt samamoodi ka perverdid ja ahistajad.»
Tõsi, politsei poole on võimalik pöörduda korduva tülitamise puhul, millega häiritakse eraelu. Et tülitamist ja seksuaalset ahistamist internetis ei saa võrrelda, nendib ka politsei esindaja.
«On mehi, kelle arvates on okei «tere» asemel saata oma peenisest pilt,» märkis endine veebikonstaabel Maarja Punak. Kiire soovitus on taolised inimesed blokeerida.
Teiseks probleemiks on alasti piltide saatmine neile, kellest hoolitakse ja keda armastatakse, eriti noorte puhul. Kui aga mõne aja pärast kipub suhe lõppema, võivad asjad võtta aga hoopis uue pöörde ning võib juhtuda, et pilte võib leida pornosaitidelt, tutvumisportaalidest jne. «Me ei tea, kuna meil telefon ära kaob, kuna meie usaldust reedetakse, pilte edasi saadetakse,» märkis Punak.
Kui statistiliselt on seksuaalne ahistaja tänaval naist ahistav mees, siis küberruumis on seis märksa kirjum: on nii mehi ahistavaid mehi, mehi ahistavaid naisi kui ka naisi ahistavaid naisi.
Eraldi teemaks on sotsiaalmeedia otse-eetrites toimuv: «Meil on 10-aastased koos 50-aastastega, suhtlevad kui võrdne võrdsega ning siis otsustab 50-aastane võrra peenise püksist välja, seda katsuda, kaamerasse näidata ning meil on 10-aastased, kes seda pealt vaatavad.»
«Kui põõsas liputamine on traumeeriv ja karistatav, siis küsimata veebiaknast liputamine ei ole karistatav?» küsis arutelul osalenud Hille Hanso.
«Kui põõsas liputamine on traumeeriv ja karistatav, siis küsimata veebiaknast liputamine ei ole karistatav?» küsis arutelul osalenud Hille Hanso.
Punaku sõnul eeldab see kokkulepet, et sotsiaalmeediaplatvormi peetakse avalikuks kohaks.
Kuna ahistamine on üha enam jõudnud ka küberruumi, tuleks arutelul osalenud Maria Mägi advokaadibüroo nõuniku, endise riigikogu liikme Liisa Oviiri hinnangul lisada karistusseadustikku ka verbaalne ahistamine. Küberruumis ei saa üle ega ümber ka visuaalsest poolest.
Oviir meenutas, kuidas vähem kui kaks aastat tagasi oli parlamendis päevakorras naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ehk nn Istanbuli konventsiooni ning sellega seoses tõstatati küsimus, kas ja kuidas tuleks karistusseadustikus reguleerida seksuaalset ahistamist. ÜRO soovitus oli, et seksuaalne ahistamine ehk mistahes seksuaalse alatooniga soovimatuks peetav verbaalne või füüsiline lähenemine, ahistava õhustiku tekitamine, peaks olema kriminaliseeritud.
«Alates 6. juulist 2017 on seksuaalne ahistamine reguleeritud mitte kriminaalteona, vaid väärteona. Sedagi siis, kui leiab aset füüsiline tegu,» sõnas Oviir. 2017. aasta kuue kuuga esitati politseile 50 avaldust ning registreeriti 20 väärtegu. Aastal 2018 registreeriti 30 seksuaalse ahistamise väärtegu.
Tüüpjuhtum: mees käperdas avalikus kohas võõrast naist: tänaval, poes, bussis, spordirajal, aga ka töökohas, arstikabinetis, töökohas. Noorim oli 22-aastane, vanim üle 70-aastane ahistaja. Üldjuhul oli ahistajaks mees ja kannatajaks naine, paaril korral oli tegu alaealise ahistatavaga. Ahistatute seas on aga meeste osakaal tõusmas.