Kristina Kallas ja Helir-Valdor Seeder Kuku valimisdebatis: süüdistused Vakra vastu on väga karmid

Kuku raadios algas tänasest erakondade esimeeste valimisdebattide sari, esimesena astusid vastamisi Eesti 200 juht Kristina Kallas ja Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Saatejuht oli Hindrek Riikoja.

Nii Isamaa esimees Helir Valdor Seeder kui ka Eesti 200 liider Kristina Kallas tõdesid esmaspäeval Kuku raadio valimisstuudios, et süüdistused sotsiaaldemokraat Rainer Vakra vastu on äärmiselt karmid.

Seeder märkis, et kui Vakra kuuluks temaga ühte erakonda, siis loomulikult ta ootaks esmalt ära, mida Tallinna Ülikool ütleb plagiaadisüüdistuste kohta. Kui aga saab selgeks, et praegu õhku visatud süüdistustel on alust, siis Seederi sõnul teeks ta kindlasti erakonna juhatusele ettepaneku sellise vääritu teoga hakkama saanud poliitik parteist välja arvata.

Ka Kristina Kallas nõustus Seederiga, et süüdistused Vakra vastu on karmid ja praegu teatavaks saanud kujul viitavad need väga rämedale rikkumisele. Kallase sõnul ei ole jutt paari viite ärajätmises ülikooli lõputöös, vaid lehekülgede kaupa plagieerimises. «Ja sellist käitumist ei saa avaliku elu tegelase puhul aktsepteerida,» rõhutas Kallas.

Riigikogu keskkonnakomisjoni sotsiaaldemokraadist esimees Rainer Vakra jääb endale kindlaks ja kinnitas ka pühapäeval sotsiaalmeedias, et pole ülikooli lõputöö tegemisel kedagi petnud.

«Ma ei ole oma õpingutes ega uurimistöödes kunagi teadlikult kasutanud pettust. Osalesin noore 21-aastase tudengina 17 aastat tagasi koos oma juhendajaga pakendijäätmete pilootprojektis. See, et üliõpilasena osaleda päris projektis, pani mul juba siis silmad särama,» märkis Vakra.

Akadeemiline komisjon, mille Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektor kutsus kokku poliitik Rainer Vakra ülikooli lõputöö hindama, koguneb esmakordselt tõenäoliselt alanud nädalal.

Akadeemilisse komisjoni kuuluvad Mart Abel, Tõnu Laas, Tobias Ley, Daniele Monticelli, Kristjan Port, Ellu Saar ja Merike Sisask.

Ajaleht Eesti Ekspress kirjutas, et poliitik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikme Rainer Vakra 2002. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitstud lõputöö «Pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi ettevalmistamine Tartus» on plagiaat, selle töö kaitsmise alusel väljastati Vakrale kõrghariduse diplom keskkonnakorralduse erialal.

Tallinna Ülikool kutsub seetõttu kokku akadeemilise komisjoni, et anda hinnang plagiaadi olemasolule ning soovitada õiglaseid lahendeid edaspidiste otsuste tegemisel. «Otsused, sealhulgas ülikooli lõpetamise ja kõrghariduse diplomi kehtetuks tunnistamise kohta, teeb ülikool haldusmenetluse seadusest lähtuvalt,» teatas ülikool.

Suuremas mahus või rängemate plagiaatide korral näeb TLÜ õppekorralduse eeskiri ette eksmatrikuleerimist. Viimasel kolmel aastal on lõputöö plagiaadiga seoses eksmatrikuleeritud kuus üliõpilast.

Kallas rõhutas, et eestikeelsest õppest rääkides pole fookuses mitte niivõrd konkreetne õppekeel, vaid suutlikus koos õppida - temaga debateerinud Isamaa esimehe Helir Valdor Seederi hinnangul on aga asi lihtne - Eestis peab olema haridus 100 protsenti eestikeelne.

Kallase sõnul peab õppekeel sõltuma konkreetsest koolist ja piirkonnast. Tüli Kohtla-Järvele kavandatava riigigümnaasiumi ümber näitab Kallase hinnangul üheselt, et Eestis ei saa keeleõppe küsimusi lahendada ühe mudeli järgi ning tuleb olla paindlik lähtuvalt sellest, millised on konkreetses piirkonnas kõige olulisemad küsimused.

Kallase sõnul ei tohiks kindlasti seadusesse üheselt sisse kirjutada, et näiteks Tartus, Tallinnas ja Narvas on õppekeele vajadused ühesugused. «Tartus näiteks võiksid eesti- ja venekeelsed õpilased õppida eesti keeles ka ühes klassis, kuna seal on eestikeelne haridus dominantne. Kui seda teha aga näiteks Narvas või Kohtla-Järvel, kujuneks klassis õppetöö paratamatult venekeelseks, sest eestlaste proportsioon on seal niivõrd väike,» arutles Kallas.

Tema sõnul Eesti 200 öelnud, et kõige olulisem oleks see, et nii eesti- kui venekeelsed lapsed käiksid ühes koolis ja emakeele alusel ei eraldataks lapsi erinevatesse õppeasutustesse. «Ida-Virumaa puhul pole küsimus mitte niivõrd selles, kas venekeelsed õpilased saavad õppida mingi protsendi ulatuses oma emakeeles, vaid küsimus on selles, kuidas riik tagab eestikeelse gümnaasiumihariduse kõrge kvaliteedi,» märkis Kallas, lisades, et haridus- ja teadusministeerium pole seni sellele küsimusele vastust andnud.

Isamaa esimehe Helir Valdor Seederi sõnul on aga olukord selgemast selgem - Eestimaal saab luua haridussüsteemile ühesugused eesmärgid ja raamid ning kõik loodavad uued koolid peavad olema sajaprotsendiliselt eestikeelse õppega.

Seeder tõdes, et täielikult eestikeelsele haridusele üleminek võtab aega, samas peab see teema jõudma järgmise valitsuskoalitsooni lauale, et riik eraldaks selleks ka vajalikud ressursid. «Kül aga on selge, et poliitilise eesmärgina peab selles vallas fiskeerima ja seadusega paika panema konkreetsed raamid ja tähtajad. Segavarianti me ei toeta,» rõhutas Seeder, lisades, et eestikeelne õpe peab algama juba lasteaias.