Eesti Raudtee üritab piirangutega kinnistut maha müüa

Suurtüki 12 krundil asuvad 19. sajandil ehitatud pumbamaja ja 20. sajandi alguses rajatud töökojahoone, mille krundi omanik peab taastama. Foto: Tairo Lutter

AS Eesti Raudtee otsustas taas enampakkumisele panna Tallinna vanalinna serval Skoone bastioni kõrval asuva Suurtüki 12 kinnistu.

Kinnistut ihkab endale Tallinna linn, kes tahab seda avalikes huvides kasutada, kuid Eesti Raudtee on sellest hoolimata püüdnud kinnistut korduvalt maha müüa.

Seekord on kirjaliku enampakkumise alghinnaks 1,63 miljonit eurot, mis ei sisalda käibemaksu. «Vastavalt seadusandlusele ostuhinnale käibemaks ei lisandu. Suurtüki 12 kinnistu asub Tallinna vanalinna vahetus läheduses ning teenib pikaajalise lepingu alusel kuni 2021. aasta juulikuu lõpuni ka üüritulu. Kinnistul asuvad kahekorruseline remonditöökoda ja pumbajaam. Ostjal on võimalus olemasolevad hooned renoveerida ning seeläbi üüritulu kasvatada,» teatas ettevõte.

«Otsustasime Suurtüki 12 kinnistu uuesti enampakkumisele panna, kuna usume, et tegemist on atraktiivse kinnistuga ning soovime, et see leiaks endale väärika otstarbe,» kommenteeris Eesti Raudtee juhatuse esimees Erik Laidvee. 

Tallinna linnajuhid aga hoiatavad võimalikke ostjaid, et väidetavalt atraktiivsele kinnistule pole võimalik mitte midagi ehitada. Tallinn tegi muinsuskaitseametile ettepaneku võtta Suurtüki 12 kinnistul asuvad ajalooline auruvedurite pumbamaja ja raudtee töökoja hoone ehitismälestistena ajutise kaitse alla. Abilinnapea Andrei Novikovi sõnul on kinnistul tänaseks juba märge peal, et tegu on muinsusväärtusega. «Mitte mingisugune täiendav ehitusmaht ei tule seal kõne allagi. Samuti on omanikul, sealhulgas ka Eesti Raudteel, kui neil ei õnnestu kinnistut maha müüa, kohustus ajaloolise väärtusega hooned korda teha. Minu teada peaks neile üks ettekirjutus juba tehtud olema,» lausus Novikov.

Ta meenutas, et pärast eelmise, kolme miljoni euro suuruse alghinnaga oksjoni läbikukkumist tegi linnavalitsus omapoolse pakkumise, kuid ettevõte lükkas selle tagasi. «Oksjonile ei tulnud ühte pakkujat ja meie pakkumine pärast oksjonit oli tunduvalt väiksem kui alghind. Me saime Eesti Raudtee juhatusega peaaegu et kokkuleppele, kuid Eesti Raudtee nõukogu otsustas teisiti,» rääkis Novikov.

«Tahaks veelkord üle toonitada, et kui keegi peaks seda kinnistut osta tahtma, siis ei maksa loota, et linn sinna täiendava ehitusõiguse annaks. Kindlasti kaasneb kinnistu ostuga kohustus seal täna asuvad hooned korda teha,» ütles linnapea Taavi Aas jaanuari lõpus. Aasa sõnul ei maksa loota ka sellele, et linnavõimu vahetumine võiks olukorda muuta. «Seal on muinsuskaitse piirangud peal ja ma arvan, et ükski linnavõim ei hakka neid seal muutma. Linn on endiselt valmis seda kinnistut omandama, et see piirkond avaliku alana välja arendada,» ütles Aas.

Novikov täpsustas, et isegi oksjoni õnnestumise korral on linnal seaduse kohaselt eelisostuõigus ehk võimalus asuda võitja asemele ja omandada kinnistu võitja poolt pakutud hinnaga.

Eesti Raudtee pressiesindaja Monika Lillese sõnul leiab ettevõte siiski, et enampakkumisel selguks Suurtüki 12 õiglane turuväärtus ning samuti tagaks avalik enampakkumine võimaluse ka laiemale ringile huvilistele kinnistu endale soetada. «Riigiettevõttena peame oluliseks ka konkurentsi edendamist ja vara müügiga seonduvate tehingute läbipaistvust,» ütles Lilles.

Enampakkumise tingimused on kättesaadavad Eesti Raudtee kodulehel ning pakkumiste tegemiseks on aega 15. märtsini.

Suurtüki 12

Suurtüki 12 kinnistul paiknev pumbamaja püstitati 19. saj lõpul auruvedurite varustamiseks veega. Ehitise välisilmes on säilinud esimese korruse paekivist krohvimata müüritis, teise korruse horisontaal- ja vertikaallaudisega kaetud ümarpalkseinad ja katusel paiknev valgustorn. Nõukogude perioodil on hoone varasemale ühekorruselisele hooneosale ehitatud peale punastest tellistest paagiruum. Töökojahoone rajati 20. sajandi alguses enne I Maailmasõda. Hoone välisarhitektuuris väärib tähelepanu jõuliste pilastritega liigendatud ja tellistest sillustega puhta vuugiga paekivist müüritis, samuti erandlik rauast kanduritel kaarkatus. 2015. aasta põlengu käigus hävines tõrvapapiga kaetud laudkatus.

Allikas: linnaplaneerimise amet