Järgmine sotsiaaldemokraat seisab silmitsi plagiaadikahtlusega

Anastassia Kovalenko. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui eile avalikustas Eesti Ekspress, et suur osa sotsiaaldemokraat Rainer Vakra 2002. aasta bakalaureusetööst on plagiaat, siis täna kirjutab Eesti Päevaleht, et SDE nimekirjas riigikokku kandideeriva võidusõitja Anastassia Kovalenko magistritööl lasub plagiaadikahtlus.

Kovalenko kommenteerib plagiaadikahtlust sotsiaalmeedias avaldatud pikas postituses: «Head sõbrad. Koolitööde lugemine on muutumas uueks uuriva ajakirjanduse liigiks. See oleks huvitav ja isegi naljakas, kui see teisalt ei oleks ka omajagu kurb. Vähe sellest, et ühe magistritöö pärast olen ma pidanud kohtus tunde vaidlema Eesti ühe rikkama firmaga BLRT, kellele minu analüüsi tulemused ei ole meelt mööda. Täna teatas Eesti Päevaleht, et kahtlustab minu teist magistritööd plagiaadis ja see võttis mind ikka päris jupiks ajaks keeletuks,» kirjutab ta. 

«Minu magistritöö ei ole mingil juhul plagiaat ja ma pean seda teematõstatust valimiseelseks rünnakuks, mis kahjustab minu kui Riigikogu kandidaadi mainet,» jätkab Kovalenko. «Minu töö tugineb minu iseseisvale uurimistööle ja materjali analüüsile. Töö allikad on esitatud ja tekstis läbivalt neile viidatud,» kinnitab ta.

Ajaleht heidab Kovalenko sõnul talle ette, et osa viiteid puudub ja osa ei ole piisavad. «Minu magistritöös on üle 130 viite, mis minu arusaama järgi juba iseenesest kinnitab selgelt autori häid kavatsusi,» kommenteerib Kovalenko. «Lisaks on väga oluline, et see magistritöö on läbinud edukalt ülikooli nn plagiaadimasina testi, mida 2015. aastal juba kasutati.»

Kovalenko tõdeb, et sõltumata sellest teeb lõpliku otsuse ikka ja alati inimene – juhendaja, retsensent, eksamikomisjon. «Minu töös kasutatud viitamissüsteemile ei olnud kaitsmisel kellelgi mingeid etteheiteid,» jätkab ta. «Mul ei ole selle tulemuses ja ülikooli eksperthinnangus põhjust kahelda. Samamoodi olen valmis andma selgitusi ning kaitsma oma head nime ka Tartu Ülikooli vastava komisjoni ees.»

«Ma olen õppimise fänn ja usun kindlalt, et just teadmistepõhine riik on Eesti edu võti. Mul ei ole kunagi otseselt vaja olnud magistrikraadi, liiatigi siis veel teist magistrikraadi. Ma olen tahtnud õppida ja olen teinud seda iseenda jaoks, ka oma magistritöödega olen näinud kõvasti vaeva just mina ise. Ma tunnen seda materjali läbi ja lõhki ning olen valmis tundide viisi sel teemal vaidlema,» selgitab Kovalenko. «Ka mu mõlema töö juhendajad kinnitavad, et on näinud kõrvalt mu pingutusi ja progressi, mille üle on mul siiralt hea meel.»

«Aga kurvaks teeb mind teine asi. See kõik juhtub loetud päevad enne valimisi ning see ei ole juhuslik,» kirjutab ta. «Igal juhul on fakt, et täna on see porine valimisvõitlus. Ei motiveeri see ei mind ega teisi noori inimesi poliitikasse minema ega poliitikutesse paremini suhtuma. Ja see on tegelikult väga kurb.»

Kovalenko tunnistab, et Päevalehe ajakirjanike uurimistööst selgub, et ta on oma tööst tõepoolest välja unustanud viite ühele olulisele allikale, selleks allikaks on Kovalenko retsensendi Indrek Tibari varasem teadustöö. «Uskuge mind, see on inimlik eksitus, sest keegi ei jätaks teadlikult oma tööst välja viidet retsensendi materjalidele. Piinlik lugu muidugi, aga tegijal juhtub ning kurioosseks teeb selle olukorra fakt, et ka Indrek Tibar ise minu tööd retsenseerides ei märganud seda puudust. Arusaadavalt on viga minu oma ja ma vabandan Indrek Tibari ees,» kirjutab Kovalenko.

Kovalenkol on kaks magistrikraadi: esimese omandas Kovalenko 2015. aastal, mil ta kaitses TÜ õigusteaduskonnas rahapesuteemalise töö ning teise 2017. aastal, kui kaitses TÜ majandusteaduskonnas väikeaktsionäride õigusi käsitleva töö.

Postimees kirjutas tänavu jaanuaris, et vaidlus Kovalenko teise magistritöö üle jätkub riigikohtus ning viimase kohtuastme otsusest selgub, kas Kovalenko peab magistritöös ja intervjuudes esitatud võimalikud valeväited ümber lükkama või mitte.