«Eesti laul» – 12 parimat astuvad võistlustulle täna!

Eesti Laul 2019 võitja: Victor Crone. Foto: Madis Sinivee

Mis meil siin Eestis olulisemat on kui laul? Hea üldrahvalik loomevorm, mille tarbimiseks ja hindamiseks oleme kõik võrdsel positsioonil. Pole vaja eelteadmisi, osavust ega haridust – igaüks võib lihtsalt öelda, kas lugu ja artist talle meeldivad või mitte. Riski pole üldse, rõõmu aga küllaga. Panime Postimehe ridadest kokku muusikanõukogu. Igaüks kuulas, vaatas ja hindas lugusid üksi ning pani kirja punktid ühest kaheteistkümneni. Kommentaarid lugudele toome teieni tsenseerimata kujul ja suvalises järjekorras. Loe läbi ja saad oma arvamuse kõrvale kuus värvikat vaatenurka!

Sissi «Strong».

Madis Sinivee/Eesti Meedia/scanpix

1. Sissi «Strong», 900 7001

• Noortele suunatud sõnumiga laul. Lugu on motiveeriv ja mõnusa meloodiaga. Sissi võimsad vokaalid ja tämber tekitavad külmavärinaid, ta paneb ennast suurte silmadega vaatama ja kikkis kõrvadega kuulama. Lavaline tegevus jääb natuke nõrgaks ning laulus ei ole mitte ühtegi sellist elementi, mis meelde jääks.
• Kui laulul pole kaunist meloodiat ega kaasakiskuvat refrääni, pole ka muul pingutamisel suurt mõtet. Püüab esindada girl power’it, aga kuulajal-vaatajal läheb mõte kahjuks uitama.
• Fakt on see, et Dave Bentoni tütreke laulab hästi, aga Eurovisioon pole ju lauluvõistlus. Lugu on igav ja laval ei toimu midagi peale sihitu rapsimise. Ehk oleks võinud issi käest veidi rohkem nõu küsida?
• Ilus, siiras ja igav europop. Nunnu raadiohitt, aga Eurovisioonil ei paista välja.
• Suured ambitsioonid ja hea häälega noor tõusev täht. Tõsi, eurolaval on nii mõnigi noor täht hiilgama löönud, aga tuli-nägi-võitis on paraku illusioon. Nad kõik – tõesõna, kõik – on olnud õrnast east hoolimata karastunud, settinud, iseendaks kasvanud karakterid. Sissi suured teod on alles ees.
• Uskumatu lugu, kuid Eesti tüdruk meenutab nii loo dünaamikalt, vokaalilt kui ka falsetilt mullust Rootsi poissi Benjamin Ingrossot. Tõsi, see kutt jõudis seitsmendale kohale. Paraku on meie lugu tuimem ja enesekesksem, laiadele massidele kolme minutiga naha vahele ei poe.

Lumevärv ft. Inga«Milline päev».

Madis Sinivee

2. Lumevärv ft. Inga «Milline päev», 900 7002

• Mõlema poolfinaali peale minu lemmiklaul! Noorte armastajate laul, mis räägib ka teatud kõhklustest. Sõnum on tore, aga Inga lavaline esinemine võib nõrgaks jääda. Ta on üks kolmandik La La Ladiese bändist ja mitte kõige silmapaistvam liige. Lisaks on see laul eesti keeles, mida vaadatakse teiste laulude kontekstis teistmoodi ja hinnatakse rohkem. Aga ma ei anna punkte enda järgi, vaid rahva eelistusi aimata püüdes. Vastasel juhul annaks 12 punkti!
• Paneb ühetoonilisusele vaatamata kepsutama küll.
• Õudselt igav tantsutümps. Selliseid on «Eesti laulul» igal aastal, aga nad ei jõua kuhugi.
• Inga vokaal on võrratu, stilistika super, laval ta särab ja elab. Lihtsad lookesed on pidutsemishimulisele eurorahvale alati meeltmööda. Ja vahel on sellised ka esikolme hulka sattunud, kuid mida on selles loos meeldejäävat ja Inga-vääriliselt eredat?
• Täiesti üheksakümnendad. Sama hästi võiks loo pealkiri olla «Rannapall». Inga oskab kaameraga koketeerida ja refrään on meeldejääv, aga kas üheksakümnendaid peab niimoodi kuritarvitama?
• Ingal on selles finaalis tõenäoliselt üks tugevamaid naisvokaale, aga loos puudub see miski. Lava jääb tühjaks ja kahjuks Inga seda täita ei oska. La La Ladiese võiks Inga muidugi hüljata, sooloartistina oleks tal kindlasti ägedam tulevik.

Victor Crone «Storm».

Madis Sinivee

3. Victor Crone «Storm», 900 7003

• Viimaks ometi mees, kes suudab lava valitseda, selle aasta pooltooreste artistide paraadil torkab see eriti selgelt silma. Lugu on lihtsate ja meeldejäävate kolme noodi kombinatsioonidega ehtne eurokonserv, kuid ka kindla peale minek. Vaadake või kuulajanumbreid – «Storm» on näiteks Spotifys pika puuga ees ja juba praegu rahvusvaheline hitt, mitte vaid siseriigi kähmlus. 350 000 kuulajat pole veel midagi viraalset, kuid loo potentsiaali selge näitaja.
• Liigutav, eurovisioonilik ja mitmetahuline lugu Rootsist. Muusika võimaldab seda laulu mängitada ka klubides ja rahvas saab selle saatel korralikult jalga keerutada. Rootsis valiti see juba nädala hitiks. Ka Eestis on laul hästi vastu võetud. Kuigi tegu on rootslasega, pole häbi seda lugu Iisraeli saata. Saamegi rohkem rahvusvahelist tähelepanu.
• Unine nasaalhääl on seksikas ainult korraks. Kui seda peab kuulama kauem, on see vingumine.
• Euroklišeelik lugu ilusmehe esituses. Soovitus: Vic, võta rannapalliga tüdruk (Inga!), kappa temaga loojangusse ja kõik on õnnelikud!
• Esitaja rootsiliku ja muusika stingiliku sarmi kooslus murrab tõesti!
• Kui panna kokku rootslane ja Eesti parimad hitimeistrid Kikas, Rästa ja Krieger, siis on üsna selge, et tulema peab midagi head. Ja on tulnud! Kõige tugevam võistluslugu. Erinevalt paljudest teistest üksi laval lõõritajatest täidab Crone ekraani ja lava mängleva kergusega. Ta ei pea selleks mitte midagi tegema – vaatab sulle otsa ja kõik kohad on teda täis. See on artisti kvaliteedimärk.

Kerli Kivilaan «Cold Love».

Madis Sinivee

4. Kerli Kivilaan «Cold Love», 900 7004

• Super lugu! Ainus, mis leidis koha isiklikus playlist’is. Aga hei, kaunitar – istumine keerab energia alla, marss püsti ja astu oma kaunitel pikkadel jalgadel kuulajale otse südamesse. Ära jää ootama publiku armastust, võta see ise! Lihtsusel saab sõita vaid siis, kui see on kirest pulbitsev ja maailmast teerulliga üle sõitev lihtsus.
• Kerli on väga ilus, silm lausa puhkab. Puhkab ka kõrv, kui tema laulu kuulata. Mõnus lounge’ilik pala. Kuigi laul räägib külmast armastusest, kiirgab lavalt mõnusat soojust. Aga see ei paista silma mitte millegagi.
• Võtame uimased kohad vahelt ära, paneme refräänile sutsu tempot juurde, siis saab ehk asja. Paraku jääb esitaja hääl kohati liiga õrnaks. Loodetavasti peab hääl suurema lava pingele vastu.
• Staarilikult võluv väljanägemine. Võiks olla täitsa tegija My Hitsi hitlist’is. Meeldiks noorematele kuulajatele, aga meelde ei jää.
• Kerli on ilus ja laul on ilus, kuid me ei saa üle ega ümber plagiaadisüüdistusest. Kui tihti tehakse artistidele liiga, siis selle loo puhul on kriitika 100 protsenti õigustatud, sest Kerli refrään on üks ühele Hiina superstaari Jason Zhangi loo refrääniga. Punkt. Tõenäoliselt ei varastanud seda keegi meelega, vaid sellised asjad juhtuvad kogemata. Tõsi, plagiaadisüüdistuse saab esitada vaid loo autor, kuid võime olla kindlad, et Eurovisioonile pääsedes see süüdistus Zhangi meeskonnalt ka tuleb. Ja kui siiski sõit on, tuleb lavasõuga midagi ette võtta – ühe koha peal istumine ei tööta. Lihtsus ei ole trump, igatahes mitte Eurovisioonil!

Xtra basic & Emily J looga «Hold Me Close».

Konstantin Sednev

5. Xtra basic & Emily J «Hold Me Close», 900 7005

• Olen kuulnud, et see lugu oli Andrei Zevakini ja Igor Volhonski eksperiment, kas popmuusika klišeesid kasutades on võimalik «Eesti laulule» pääseda. Nagu näha, siis õnnestus päris hästi. Laulja valikuga panid poisid kahjuks mööda ja suures ähmis jäi presentatsioon samuti läbi mõtlemata. Popmuusika saladus on lahti muugitud, eriti kui arvestada, et üks autoritest on harjunud metal-bändis kitarri mängima. Refrään on kaval kõrvauss, mis kummitama jääb.
• Sarmi ja elu on küllaga nii artistis kui ka loos ning EDMi festaritel kargaksid noortemassid üle maailma. Sünteetilised pudelikolinad ja Emily toorelt seksikas energeetika… kuid sellest vaevalt eurolaval väljaujumiseks piisab. Tulemus näitab, kui vali on laste hääl.
• Selline lugu, et midagi ei oska öelda. Tühi nagu vesi.
• Kui te pääsete suurele lavale, kui te saate võimaluse maailma muuta – millest ju enamik noori unistab –, siis kas see on tõesti see, mida te tahaksite teha ja millesse usute? Palun näidata rohkem iseennast ja vähem ettekujutust sellest, milline võiks olla popp noortemuusika!
• Paljude noorte lemmik, nad hääletavad end kindlasti lolliks. Muusika oleks kokku pannud nagu keegi, kes on miksimisprogrammi alles selgeks õppinud. Emily J on vaid 17-aastane neiu, kuid kõlab palju täiskasvanulikumalt. Laval toimub korralik liikumine, mis kindlasti tähelepanu hoiab. Aga lugu on üldiselt liiga uueaegne, liiga arvuti- ja instrumentaalide keskne. See võtab laulult ära teatud võlu ning palju punkte ei teeni.

Kadiah «Believe».

Madis Sinivee

6. Kadiah «Believe», 900 7006

• No millest me räägime!? Armas lugu, armas tüdruk, aga selle energiaga lummaks tillukese klaveribaari jagu rahvast, eurolaval jääb see lootusetult jõuetuks. Artist kasvab ajas ja see on sammsammuline teekond. See armas laps ei valitse lugu esitades isegi mitte oma keha, rääkimata lavast, veel vähem suurt saali või sadade tuhandeteni küündivat teleauditooriumit…
• Piret Krumm küsis Kadiahilt poolfinaalis, et kas ta on oma ülemusele lahkumisavalduse juba esitanud, et lauljaks hakata. Mul on Kadile soe soovitus seda mitte teha, sest laulmisega on praegu veel kehvasti. Huvitav tämber, kuid toores ja koolitamata hääl, mis muutis loo nautimise kannatuseks. Ei ole eriti hea märk, kui taustalauljad sinust tunduvalt paremini laulavad. Palun vabandust, aga see oli väga nõrk etteaste.
• Filmimuusika lõputiitrite soundtrack, mille saatel rahulikult kinosaalist lahkuda. Kaks tšellot on viimaste aegade moeröögatus, aga kas mitte juba üleekspluateeritud ja kulunud?
• Kõige «pisaralisem» lugu seekordses finaalis. Võib sellisena rahvale isegi meeldida…
• Kadiah on armas ja malbe inimene, kuid see kuvand, mille ta endale loonud on, ei pea Eurovisiooni karussellil vastu. Kadil ei ole ka palju lavalist kogemust, mis suurel laval välja lööb. Tal on armas hääl, seda on ka Tomi Rahula mitmel korral öelnud, aga jääb nõrgaks.

Synne Valtri «I’ll Do It My Way».

Madis Sinivee

7. Synne Valtri «I’ll Do It My Way», 900 7007

• Ingliskeelne Anne Veski. See laul on samm edasi Sünne tavapärasest pubisüldist, kuigi muusika on lihtne. Sünne vokaalne võimekus ei ole kellelegi üllatus ja tal oleks väge veel võimsamalt esineda. Igatahes saab Sünne hääli Patuse Poole fännidelt ning kõigilt, kes teevad vahet süldil ja sellel, mida lauljanna selle looga pakub.
• Frank Sinatra kuulsa lauluni küll ei küündi, kuid natuke Modern Talkingut ja isegi Anne Veskit võib kõrv tabada. Huvitav, kuidas Paul Anka ja Frank Sinatra selle pealkirja peale vaatavad? Synne Valtri fännina ütlen, et hästi paneb. Jõulise häälega elus inimene laulab.
• Huvitav tämber, aga hääleseade aitaks loo potentsiaali paremini välja tuua. Synne ütles mullu suvel Arterile, et ei tunne piisavalt noote. Synne, õpi noodid selgeks ja sinust saab veel parem artist!
• Sünne on laval tohutult soe ja võimas naine ning tema hääles kõlab nii pauerit kui ka pooltoone. Aga ikka on tunne, nagu oleks sattunud ajamasinasse. Kõik – sabaga satiinpükstest kuni 80ndate biidini – on nähtud, tehtud ja lakkamatult edasi liikuva maailma poolt ammu hüljatud!
• Synne (wtf!?) lugu on üks neist lugudest, mille juures ma ei mõista, kuidas selline asi üldse läbi žürii sõela läks. Need anneveskilikud laulumaneerid väljamaakeelse Patuse Poole uuel singlil… see ajab judinad peale. Sünne Valtri koht ei ole Eurovisioonil, selle laulu koht ammugi mitte. Rakvere Virma pubi ja Pärnu Kuursaal ootavad sellist muusikat aga kindlasti.

Stefan «Without You».

Madis Sinivee

8. Stefan «Without You», 900 7008

• Ilus tõmmu poiss hea looga. Eks hea loo kohta ongi alati väga vähe öelda, kuid Stefan on kindlasti Eesti finaali esikolmiku kandidaat. Suurepärane vokaal. Tundub, et soov omada seitset last kannustab armeenlast üha suurematele asjadele. Nautisin väga.
• Lugu räägib kaotatud armastusest ning Stefani hääles on kuulda piinatust ja valu, mis lisab laulule emotsioone. Kõik on selline, nagu paljud inimesed on pidanud läbi elama. Tundma, kui osa neist kaob. Kui tulevad kurbus ja valu. Laulul on tugev sõnum, paraku puudub show-element, mis Victori ja Uku kasuks räägib.
• Oih, jälle üks hädaline lumehelbeke. Aga võib-olla neil ongi raske. Võrreldes mitme kaasfinalistiga on tema südamevalu kindlasti palju põnevamalt ära viisistatud.
• Kui te tahate teada, mis on igavik, siis siin see on. No ei lõpe ega lõpe see laul ära...
• See on nüüd koht, kus selgub tõde – kas kõik eestlased on pessimistid ja itkejad või leidub meis siiski ka ellujäämisinstinkti ja elutervet optimismi. Stefan paneb kõik mängu ja kurvale kaardile.
• Sugestiivselt ulub see ilus poiss. Kui kuulama jääd, poeb naha vahele. Kuid sama lihtne on mitte kuulama jääda. Nagu kuskil seitsme maa ja mere taga hõljuks ta armuvalu. Ei tundu väga siiras, pigem kaval pisarakiskumine. Aga paljukest neid ehtsaid tundeid laval ikka leiab…

The Swingers, Tanja & Birgit «High Heels In The Neighbourhood».

Madis Sinivee

9. The Swingers, Tanja & Birgit, «High Heels In The Neighbourhood» 900 7009

• See lugu on teistest mitme kontsapikkuse võrra ees. Proffe tunned ikka kohe kaugelt! Selles loos on annus samasugust hoogu nagu Eesti eurovõidulaulus «Everybody» aastal 2001. Show’d küllaga! The Swingersi kasuks räägib Birgit Sarrapi ja Tanja Mihhailova olemasolu. Inimesed armastavad neid. Paraku on see laul aga nii kaootiline, et raske on jälgida ja aru saada, mis toimub. Korralik palagan, aga kas Eurovisioon on koht, kus svingmuusikaga midagi teha?
• Professionaalne pala, aga kolmekümnendate ameerikalik-hollywoodilik glamuuri-jazz, mis kõlab liiga närviliselt, pole Eurovisiooni publiku maitse.
• Liiga palju läbu ja müra. Saksofonitrikk on ka juba ammu Eurovisioonil ära proovitud. Asutuse jõulupeole on Swingers suurepärane valik, Euroopa parima laulu kandidaadiks aga pole sealt suurt midagi võtta. Kõik suurepärased muusikud, aga Eurovisoon... no ei.
• Kui sa neid vaatad, oled võlutud. Kuulates päris sama ei juhtu. Žanriliselt pole see ehk esimene valik, mis eurolavale mõeldes pähe tuleks, kuid see on pigem pluss kui miinus. Ja meenutades lähiaastaid – sarnast tralli Balkanilt on üsna soe vastuvõtt saatnud. Olgem realistid – koht, kuhu Eesti esindaja lähetame, on show-maailma tippliiga! Kui vaadata pole, peab muusika olema midagi kosmiliselt suurt, aga miski tänases finaalis ei küündi selleni. Niisiis panustaks parem sellele, et laval elu keeks. Mitte muusika ei konkureeri Eurovisioonil, vaid terviknumbrid!

Uku Suviste «Pretty Little Liar».

Madis Sinivee

10. Uku Suviste «Pretty Little Liar», 900 7010

• Musklis, lausa steroidide peal massiivse kõlaga slaavipärane lugu. See ei ole ilus lugu, mitmed käigud on nurgelised, aga jõuline ja funktsionaalne – täidab vajalikku ülesannet.
• Kõige eurovisioonim lugu sel aastal. See on turvaline europop ja ma ei oleks sugugi kurb, kui Uku lõpuks meid esindama valitakse. Ta on seda ju nii palju kordi proovinud, sel aastal paistab ta silma. Vähemalt Venemaa hääled oleks meile «Golosi» tõttu garanteeritud.
• Uku laul tekitab täpselt samu emotsioone nagu Victor Crone’i oma. Need oleks mõlemad justkui samas vormis valmis valatud. Kuskil klubis seda mängida ei saa, pigem vahid suurte silmadega, mida Uku laval teeb ja kuidas ta oma häälega terve saali end suu ammuli kuulama paneb.
• Ega Suviste halvasti oskagi teha. Mingi eriline lemmik see just pole, aga töö on korralikult tehtud ning häbisse ja igavusse ei pea seda kuulates surema.
• Ukul on maagilised sinisilmad, südameid sulatav hääl, mees tantsib, teeb trikke, kõik peaks nagu väga viis olema! Kuidas on võimalik, et selline talent tuhmub kusagil muusikaelu perifeerias. Milles siis kühvel? Kas tema püüd kõigile meele järele olla nudib uljamad ideed keskpäraselt ümmarguseks? Nii head lugu kui sel aastal pole Ukul varem «Eesti laulu» finaalis olnud. Rohkem rebel’it, vilista teiste arvamusele, mees, ja mine võta see maailm ära!

Inger «Coming Home».

Madis Sinivee

11. Inger «Coming Home», 900 7011

• Iirimaa võitis kunagi mitu raksu selliste lugudega. Miks ka mitte.
• Armas ja lihtne laul. Inger on positiivne kuju, kes saab kindlasti palju toetust kohalikult LGBT kogukonnalt. Kui Inger peaks Iisraeli välja jõudma, siis oleks temale osaks saav sama kogukonna toetus veel suurem. Aga Iisraeli laul ei jõua, kuna lugu on liiga lihtne. Nii meloodia kui laval toimuva poolest.
• Tänavamuusikuna alustamiseks pole paha, aga esimese suure lavani on veel pikk tee käia. Ei ole seda laadi muusika, mis Eurovisioonil masse kaasa tõmbaks. Androgüünsusele rõhudes võiks Eurovisiooni spetsiifikat arvestades siiski mõne halastushääle teenida.
• Lihtne ja siiras.
• Ma ei ole algusest peale mõistnud poiss-tüdruk Ingeri fenomeni. Piinlikult armas olemine pole lahe. Mõjub lihtsalt elukaugena. Ei suuda võtta artisti tõsiselt enne, kui otsustatakse ära, kes ta päriselt olla tahab ja mis on see õige tee. Praegune kontseptsioon on lihtsalt minu meelele liiga naiivne.
• Sellised siirad ja hulljulgelt lihtsad lookesed on maailma euromöllus alati äärmused – kas väga popid või punased laternad. Ingeri trump on see, et tavaliste artistide hulka ei saa ta kohe kuidagi ära kaduda – ta lihtsalt on erinev ja just sel viisil, mis eurofännidele korda läheb.

Sandra Nurmsalu «Soovide puu».

Madis Sinivee

12. Sandra Nurmsalu «Soovide puu», 900 7012

• Tüütuseni veniv ja lootusetult vanamoodne undamine. Hulk aastaid on mööda läinud, aga Sandra täpselt samaks jäänud. Kuidas tal endal igav ei hakka? Ah jaa – laul on igavaim ine, mida kaunitari inglihuultelt iial kuuldud.
• Nullindad said juba 20 aastat tagasi läbi. Võiks leppida ja mitte proovida ilusaid hääli halbade sound’ide peale pannes ära rikkuda. Pajusaar lasi seekord märgist kaugelt mööda… Kahju.
• Kena ballaad, mida võib isegi omakeelsena laulda. Ilus inimene ka.
• Jaa, kõigil on veel meeles Elina Nechayeva mullune uhke etteaste, kuid ärge andke oma punkte uisapäisa! Siin pole samast väest milligrammigi, see pole võimas ooperivokaal, vaid peenelt piiksuv õrn hääleke. Eurovisioonil on otse laulmise nõue! Ja kõiges muus on asi veel hullem – meloodia, sõnum, lavaline etteaste… Ikaldus, mingi hall vari!
• Igav. Liiga muinasjutuline ja kohati lapsik. Jah, Sandra vokaalid on võimsad, laul on puhas ning tekitab… tundeid. Ma ei tea, mis tundeid. Jääb segaseks, mida Sandra lauluga öelda tahab. Lugu tundub sõnumi poolest naiivne ning sellel on imelik pühade meeleolu. Mis pühad meil praegu on?
• Kümme aastat tagasi Eurovisioonil esitatud «Rändajate» tagasihoidlikum tuletis ja tuhmim koopia.