Ilmar Raag: Eesti ühiskonna potentsiaalne lõhestatus on selge julgeolekuoht

Pronkssõduri teisaldamisest tekkinud rahutused 2007. aasta aprillis. Foto: RAIGO PAJULA / PM/SCANPIX BALTICS

Olulise tähtsusega riiklikku küsimuse «Infojulgeolek, sellega seotud ohud demokraatiale ja õigusriigile» arutelul, rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag, et potentsiaalne konfliktioht on Eestis jätkuvalt olemas.

Raagi sõnul on Eesti kahtlemata astunud pikki samme ettepoole, et oma valmisolekut uueks infosõjaks tugevdada, kuid see ei tähenda, et võimalik kriis mööduks lihtsalt.

Eksperdi sõnul on jätkuvalt alles Eesti-Vene kogukonna selge ühine arusaamine ning see loob eeldused võimalikuks uueks konfliktiks. Raagi hinnangul on tegelikult kontekst isegi halvenenud, sest ühiskonnas on tekkinud näiteks kooseluseaduse näitel selge polariseerumine ja kriisi korral ei suuda me konflikti puhkedes sellega piisavalt ühtsena tegeleda. Tema sõnul on ühiskonna potentsiaalne lõhestatus selge julgeolekuoht.

Raag ennustas, et kindlasti ei hakka korduma 2007. aasta aprillis juhtunud sündmused, kuid korduma võib hakata USA näitel see, et võimalik vastane sponsoreerib kõige radikaalsemaid gruppe, et need omavahel veelgi rohkem tülli ajada.

Täna on riigikogus arutusel Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus «Infojulgeolek, sellega seotud ohud demokraatiale ja õigusriigile». Ettekandjateks on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni esimees Andres Herkel, strateegilise kommunikatsiooni ekspert Ilmar Raag, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna IT-õiguse teadur Helen Eenmaa-Dimitrieva ja Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee.