Postimehe andmetel on läkaköhasse nakatunud ühe perekonna kaks last, kellest üks viibib praegu raskes seisus Tallinna lastehaiglas. Läkaköha vastu vaktsineeritakse Eestis tavaliselt lapsi alates kolmandast elukuust.
Läkaköhasse haigestunud imik viibib lastehaiglas raskes seisus
Postimehele teadaolevalt sattus haiglasse esialgu kolm last. Neist ühel, kolmeaastasel lapsel leidis läkaköha kinnitust. Kaks vanemat last on saanud kodusele ravile, kuid noorim, mõnenädalane imik on jätkuvalt haiglaravil.
Postimehe andmetel ei näidanud analüüs imikul läkaköha, kuid vastsündinute puhul ei saa laborianalüüside tulemustes alati kindel olla. Tallinna lastehaiglast öeldi Postimehele, et nad ei saa patsientide kohta infot anda.
Läkaköha on raske, lausa eluohtlik haigus alla üheaastastele lastele, keda ei ole vaktsineeritud. Eestis hakatakse lapsi vaktsineerima läkaköha vastu kolme kuu vanuselt. Alla üheaastased vaktsineerimata lapsed satuvad läkaköhaga tavaliselt haiglasse ja vajavad tihti ka intensiivravi.
Kuigi läkaköha vaktsiini toimet võib pidada edukaks, ei ole see siiani suutnud lõpetada haigustekitajate ringlust. Läkaköha vastu vaktsineerimisega alustati Eestis 1950. aastate lõpul. Viimane haigusest tingitud surmajuhtum jääb Eestis 2007. aastasse, näiteks Lätis suri mullu üks kolmekuune vaktsineerimata imik läkaköhast tingitud komplikatsioonidesse.
Möödunud aastal haigestus läkaköhasse 69 inimest, tõve vastu on Eestis vaktsineerimata 8599 last.
Läkaköha tekitajaks on kurgus ja ninaneelus paljunev bakter, mis levib inimeselt inimesele piisknakkusena.
Esimesed haigusnähud on sarnased külmetushaigusele – nohu, aevastamine, väike palavik, kurguvalu ja kerge köha. Köha muutub järk-järgult tugevamaks, ühe-kahe nädala pärast kujuneb välja aeglaselt intensiivistuv, läkaköhale iseloomulik hootine köha. Väikelastele on tüüpiline köhahoo lõpus vilinaga sissehingamine, hoog võib lõppeda ka oksendamisega. Köhahood esinevad sageli öösiti.