Kapo salastas riigireeturite materjalid pooleks sajandiks

Deniss Metsavas. Foto: KAPO

Kaitsepolitseiamet salastas Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Peavalitsuse (GRU) kasuks riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises süüdi mõistetud endise kaitseväelase Deniss Metsavase ja tema isa Pjotr Volini materjalid pooleks sajandiks.

Varem on sama pikaks ajaks ehk 50-aastase salastatuse kaitsepolitsei pannud ka riigireeturite, praegu 68-aastase Vladimir Veitmani, praegu 52-aastase Aleksei Dresseni ja tema abikaasa, praegu 54-aastase Viktoria Dresseni ning praegu 71-aastase Herman Simmi kriminaalasja materjalidele.

Vastavalt riigisaladuse ja välisteabe seadusele on riigisaladuse tasemed alates madalamast - piiratud, konfidentsiaalne, salajane ja täiesti salajane.

Maksimaalne salastatus kehtestatakse 75 aastaks, kui teave võib ohtu seada jälitustegevusse kaasatud inimeste või politseiagentide elu. Samas see salastatus kustub, kui kaitstava surmast on möödunud 20 aastat, kuid mitte varem kui 50 aastat teabe salastamisest arvates.

Samuti salastatakse 50 aastaks julgeolekuasutuste rahvusvahelist koostööd ning eri jõustruktuuridega tehtavat koostööd puudutav teave.

Esmaspäeval mõistis Harju maakohus kokkuleppemenetluses 38-aastasele Metsavasele 15 aasta ja kuue kuu pikkuse ning 65-aastasele Volinile kuueaastase vangistuse.

Süüdistuse järgi kogusid ja edastasid Metsavas ja Volin GRU-le Eesti riigisaladusi, salastatud välisteavet ja asutusesisest teavet. Info  üle andmiseks kasutasid riigireeturid erinevaid sidekanaleid ja ka vahetuid kohtumisi ning said selle eest tasu ehk 10 aasta jooksul kokku veidi alla 20 000 euro.

2013. aasta oktoobris mõistis maakohus endise kaitsepolitseiniku Vladimir Veitmani süüdi riigireetmises, asutusesise teabe kogumises ja edastamises ning selles, et ta viis asutusesiseselt turvaalalt välja salastatud teabekandjaid. Kohus mõistis talle selle eest 15-aastase vanglakaristuse.

Ühtlasi konfiskeeris kohus Veitmanilt kriminaaltulu 120 000 eurot ja mõistis tsiviilhagina välja 65 520 eurot. Samuti konfiskeeris kohus Veitmanilt korteri ja sõiduauto.

Riigiprokuratuur süüdistas Veitmani selles, et aastatel 2002-2011 ehk ajal, mil ta lahkus kaitsepolitseist pensionile, kogus salastatud teavet ja edastas seda korduvalt Vene Föderatsiooni välisluure teenistusele SVR.

Kaitsepolitsei kinnitusel motiveeris Veitmani riigireetmiseks eelkõige raha, kuigi oma osa oli ka rahulolematusel tööülesannete ja karjääriga.

2012. aasta juulis tunnistas maakohus endise kaitsepolitseiniku Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega.

Tema abikaasa Viktoria Dresseni tunnistas kohus süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamisele kaasaaitamises ning karistas teda tingimisi kuueaastase vangistusega viieaastase katseajaga.

Kohus konfiskeeris Aleksei Dressenilt riigituludesse kuritegelikul teel saadud 142 900 eurot. Ühtlasi konfiskeeris kohus Dressenitelt läbiotsimistel leitud sularaha erinevates valuutades üle 23 000 euro väärtuses ning nende Maardus asuva korteri.

Kaitsepolitsei pidas Dressenid kinni 2012. aasta 22. veebruaril Tallinna lennujaamas, kui Viktoria Dressen plaanis koos salajase informatsiooniga minna Tallinna-Moskva lennule.

Aleksei Dressen töötas kaitsepolitseis 1993. aastast ning oli varasemate aastate jooksul töötanud ka juhtivatel kohtadel. Dressenile oli 2004. aastal omistatud politsei 3. järgu teeneterist.

Aleksei Dressen alustas riigireetmist 1998. aastal, kui Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) lõi temaga esmase kontakti, kui ta viibis külas oma abikaasa vanemate juures Venemaal Kaširas.

Dresseni motiiv riigireetmiseks oli materiaalne kasu.

2009. aasta 25. veebrual mõistis maakohus kunagise politseiameti peadirektori ja kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simmi kokkuleppemenetluses süüdi riigireetmises ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega.

Ühtlasi mõistis maakohus Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahjus 20 155 000 krooni ehk 1 288 139,28 eurot.

Kaitsepolitsei uurimisandmetel edastas Simm SVR-ile ligi 13 aasta vältel tuhandeid salastatud dokumente.

Simmi motiivideks riigireetmisel olid raha ja tunnustusvajadus.

Kaitsepolitsei on alates 2008. aastast ehk 11 aasta jooksul tabanud kuus riigireeturit ja 11 Venemaa eriteenistuse kasuks Eesti riigivastase kuriteo toime pannud inimest. Kohus on kõik nad ka süüdi mõistnud.