/nginx/o/2019/01/30/11752119t1h8556.jpg)
Läinud aasta 28. novembril teavitati politseid, et Stroomi rannas rünnati koeraga jalutanud naist. Asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mille käigus tuvastati, et sellist rünnakut toimunud ei ole. Sel põhjusel alustati kriminaalmenetlust võimalike valeütluste andmise kohta.
27. novembril postitati Facebooki info, milles kirjeldati, kuidas Põhja-Tallinnas Stroomi rannas loobiti võõrkeeles rääkinud naisterahvast ja tema koera kividega. Päev hiljem pöördus avaldaja politseisse ning alustati kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel. Uurimise käigus vaatasid politseinikud üle hulgaliselt turvakaamera salvestisi, analüüsisid kõneeritusi, kuulasid üle tunnistajad ning vestlesid korduvalt väidetava kannatanuga, 49-aastase naisega.
«Üsna pea sai selgeks, et kannatanu ütlused ei ühti politseiuurijate kogutud tõenditega, sealhulgas tõenditega sündmuskohalt. Kannatanu andis vastuolulisi ja ajas muutuvaid ütlusi. Kogutud info ei viita, et naine rünnaku ajal nimetatud piirkonnas viibis. Tänaseks on meil alus arvata, et kannatanu kirjeldatud rünnakut aset ei leidnud,» selgitas Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit.
Sel põhjusel alustati kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb valeütluste andmist. «Kogutud tõenditest ilmneb, et naise ülekuulamisel antud ütlused ei vasta tõele – näiteks ei nähtu turvakaamera salvestistest, et naise autoga oleks Stroomi randa sõidetud ning ka naise telefoni asukohta kontrollides ilmnes, et sel ajal ei olnud naine Stroomi ranna piirkonnas. Arvestades asjaolusid on hetkel põhjendatud uurida, kas naine on andnud teadlikult politseile valeütlusi,» ütles kriminaalmenetlust juhtiv ringkonnaprokurör Natalja Lebed.
Kõnealuse loo valguses tuletab Kaido Saarniit inimestele meelde, et enne sotsiaalmeedias info jagamist tuleks veenduda selle tõesuses ja täpsuses. «Postitus eemaldati sotsiaalmeediast peatselt, kuid lugu elas oma elu meedias edasi ning seetõttu jõudis valeinfo väga paljude inimesteni,» ütles politseijaoskonna juht.
«Näeme sageli, kuidas sotsiaalmeediasse tehakse postitusi veendumata esmalt, kas info vastab tõele. Inimesed ei pruugi ette kujutada, millised võivad kontrollimata info tagajärjed olla,» lausus Saarniit, kes soovitab kahtluse korral jätta postitus tegemata. «Võimaliku süüteo korral tuleks alati esmalt pöörduda politsei poole, kes saab asjaolusid selgitama asuda. Tasub meeles pidada, et igasuguse info levitamine sotsiaalmeedias võib pahatihti uurimist pigem segada,» lisas Saarniit.
/nginx/o/2019/01/14/11714166t1h55b8.jpg)