Eesti teeb varuplaani masinate mobilisatsiooniks

Logistikaettevõtte DSV Eesti juht Jaan Lepp näitab terminalivedukit Terberg YT182, mis on üks esimestest koormisteate saanutest ja läheks vajadusel riigikaitse teenistusse. Foto: Eero Vabamägi

Sõjaolukorra puhkedes ei kutsuta riigi kaitsmiseks välja mitte üksnes inimesed, vaid nüüd ka masinad. Kaitseressursside amet (KRA) on registrite põhjal välja sõelunud umbes 2700 üksust tehnikat ning nende omanikud saavad juba lähiajal koormisteate.

Maakeeli tähendab teade saajale seda, et tema masin sobib omaduste ja tehnilise seisundi poolest hästi täitma mõnd riigile vajalikku ülesannet sõja korral. Kui selline otsus tehakse, läheb ta riigi n-ö reservnimekirja. Säärase otsuse võivad saada nii ettevõtted kui ka eraisikud.

Suuri kohustusi sellega ei kaasne. Näiteks õppustega tehnika olemasolu testima ei hakata. Tegutseda tuleb alles siis, kui otsus pööratakse täitmisele. Siis tuleb sõiduk kindla aja jooksul ja täis paagiga varem määratud kohta toimetada ning kaitseväele üle anda.

«Erinevalt ajateenistusotsusest, mis on reaalne asi, on sundkoormised ikkagi kõige äärmuslikum ja viimane meede. See läheb käiku alles kõige viimasel juhul – kui riigi enda vahendid on ammendatud,» kirjeldas KRA peadirektor Margus Pae.

Kogu plaani mõte on parem valmisolek. Nimelt selgub registritest, et Eestis on olemas küll suures koguses võimsaid masinaid, ent otseselt riigile kuulub neist vaid pisku. Samas kasvab vajadus selliste masinate järele hüppeliselt sõjaolukorras, kui kaalul on väga palju.

Näiteks ei pruugi vaenlase pidurdamiseks vajalike tõkete ja kaevikute rajamiseks piisata üksnes kaitseväe koppadest ning buldooseritest. Samuti läheb riigiasutuste ja elanike evakueerimiseks sõja jalust tarvis märksa suuremal hulgal veokeid ja busse, kui riigil on olemas.