Päevatoimetaja:
Sven Randlaid
+372 666 2387
Saada vihje

Isamaa toetus on valimiste eel kasvamas (36)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
  • Keskerakond tõusis Reformierakonnast mööda esimeseks.
  • Kolmandal kohal oleva EKRE toetus langes.
  • Isamaa toetus on valimiste eel stabiilselt kasvanud.
  • Roheliste jaanuarikuine tõus osutus juhuslikuks.

Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud veebruarikuine esimene erakondade toetusuuring näitas kaht olulisemat muutust, mis kinnitavad seniseid trende. Esiteks on võitlus valimisvõidu pärast Keskerakonna ja Reformierakonna vahel muutunud väga tasavägiseks ning teiseks on Isamaa suutnud valimispäeva lähenedes valimiskünnise piirist järjest kõrgemale ronida.

Traditsiooniliselt on Kantar Emori veebipõhises küsitluses olnud reitingutabeli liider Reformierakond, kuid detsembris läks Keskerakond oravatest mööda. Jaanuaris tõusis Reformierakond nii Kantar Emori kui ka Turu-uuringute küsitluses taas esikohale, kuid veebruari alguses on esikohal jälle Keskerakond. Peaministripartei toetus on Kantar Emori arvamusküsitluses veebruari esimeses pooles 27 ja Reformierakonnal 25 protsenti.

Kui küsitletutele anti ette ka parteide nende piirkonnas kandideerivad esimesed viis kandidaati, siis märkimisväärselt Keskerakonna ega ka Reformierakonna toetus sellest ei muutunud.

«Seekord juhib Keskerakond, kuid vahe Reformierakonnaga on marginaalselt väike ehk mitteoluline,» ütles Kantar Emori turundusstrateegiate valdkonna juht Aivar Voog. «Seega kaks erakonda liiguvad võidu poole ning kolmandat kohta hoidev Eesti Konservatiivne Rahvaerakond jääb neist selgelt maha. Viimased nädalad otsustavad, kes kahest esimesest peale jääb.»

Konservatiivide toetus langeb juba mitmendat korda alla 20 protsendi. Jaanuari teises pooles oli nende toetus 18,2 protsenti, nüüd veebruari alguses 19 protsenti. Isikunimedega mõõdetud toetus andis tulemuseks 17 protsenti.

 

Kantar Emori turundusstrateegiate valdkonna juht Aivar Voog

FOTO: Tairo Lutter

Viimased nädalad otsustavad, kes kahest esimesest peale jääb.

Vahepeal pikalt riigikokku pääsemise künniseks oleva viie protsendi toetuse piiril ja sellest allpool olnud Isamaa toetus on viimastes uuringutes stabiilselt kasvanud. Suvel oli Isamaa reiting kuude kaupa viie protsendi ümber, kuid alates detsembrist on see teinud hüppe seitsme-kaheksa protsendi piirimaile. Kui jaanuari teises pooles oli erakonna toetus 7,5 protsenti, siis veebruari alguseks kasvas see 8,6 protsendile. Isamaa puhul tõstab kandidaatide nimede näitamine toetuse veel kõrgemale, kümnele protsendile.

«Neljandat kohta hoidva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting on viimased kuud tavapäraselt muutunud vahemikus üheksa kuni 12 protsenti,» sõnas Voog. Sügisel stabiilselt üle kümne protsendi küündinud toetus kukkus detsembris korraks sellest piirist allapoole, kuid on veebruaris taas 11,5 protsenti. Isikunimedega mõõdetult jääb erakonna toetus sisuliselt samaks.

Eesti 200 reiting jätkab pendeldamist kuue ja kaheksa protsendi vahel. Detsembrikuine 8,2-protsendiline toetus langes jaanuaris 6,6 protsendile, kasvas siis 7,2 protsendile ja on nüüd taas 6,4 protsenti. Samas väärib märkimist, et muukeelsete valijate seas on Eesti 200 toetus endiselt kasvuteel, veebruaris toetas erakonda kümme protsenti küsitletutest, kelle emakeel ei ole eesti keel.

Keskerakonna poolt Tallinna linnavalitsuse juhtimisse kaasatud roheliste reiting kasvas jaanuari lõpus 4,4 protsendile, kuid on nüüd taas kaks protsenti. Voogi sõnul oli roheliste eelmise kuu toetuse kasv juhuslik.

 

Ülejäänud erakonnad jäävad valimiskünnisest selgelt allapoole. Keskerakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide kolmikkoalitsiooni toetus on eelmise kuuga võrreldes kerkinud 42-lt 47 protsendile.

Kantar Emor küsitles 4.–7. veebruarini veebi teel 1136 inimest.

«Ei oska öelda» vastanute hulk, mis tavaliselt valimiste lähenedes aina enam kokku kuivab, püsis veebruaris jaanuariga samal tasemel ehk 14,3 protsendil.

Tagasi üles