Riigikogu liikme Urmas Reinsalu hinnangul võiks rohkem vilja kanda Dimitri Klenski ja tema kaaskohtualuste süüdistamine vaenu õhutamises või riigireetmises.
Reinsalu: õigeksmõistmise tõi vale paragrahv?
«Ilmselt ei suutnud prokurör tõendada, et kohtualused kutsusid inimesi kokku just lõhkuma ja rüüstama,» kirjutas Reinsalu oma blogis, viidates massilise korratuse organiseerimise paragrahvile, mille alusel Klenskit ja kaaslasi süüdistati.
Ta pakkus kohtu all olnute varasemate ja tänaste avalduste põhjal, et kindlam sanktsioon, mida süüdistajad võiksid kaaluda, oleks vaenu õhutamine.
Vaadates sündmusi nende ajalises seoses, tasub Reinsalu hinnangul meeldetuletuseks tuua ära ka tõsisem paragrahv, et mõnedel tegelastel võidujoovastus liiga suur ei oleks - vaenu õhutamine.
Harju maakohus mõistis täna õigeks aprillirahutuste korraldamises süüdistatavad Dmitri Linteri, Maksim Reva, Dimitri Klenski ja Mark Sirõki, leides, et nende süü paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimises ei leidnud piisavat tõendamist.
Riigiprokurör Triin Bergmann ütles, et suure tõenäosusega kaebab ta otsuse edasi.
Prokuratuur esitas süüdistuse karistusseadustiku järgneva paragrahvi alusel:
§ 238. Massilise korratuse organiseerimine
Paljusid inimesi hõlmava korratuse organiseerimise eest, kui sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine või muu selline tegevus, - karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
Reinsalu alternatiivid:
§ 151. Vaenu õhutamine
(1) Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundiga, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
232. Riigireetmine
Eesti Vabariigi kodaniku poolt välisriigi, välisriigi organisatsiooni, välismaalase või välisriigi ülesandel tegutseva isiku abistamise eest Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu suunatud vägivallata tegevuses või riigisaladuseks tunnistatud teabe või Eestile välislepingu alusel edastatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teabe kogumise eest selle edastamise eesmärgil või selle edastamise eest välisriigile, välisriigi organisatsioonile, välismaalasele või välisriigi ülesandel tegutsevale isikule - karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega.