Ühe käega saatis Eesti riik proua Ilma Abhaasiasse meie keelt õpetama, aga teise käega võtab temalt Eesti kodakondsuse

Ajakirjanik Tiina Kaukvere (vasakul) otsis 2017. aastal arhiivist välja dokumendid, mis tõestavad, et Krenstrem on sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik. Foto: Erik Prozes

Kui ei juhtu imet, kaotab 78-aastane Ilma Krenstrem, kes õpetab juba 21 aastat Abhaasias Salme külas eesti keelt, vabariigi aastapäeva eel Eesti kodakondsuse, kirjeldas seekordne «Pealtnägija» eaka naise saagat.

Kusjuures põhjus on, et mitmele auhinnale nomineeritud lugupeetud pedagoog oli liiga aus. Asi oli seda ülekohtusem, et paljudel tegelastel, sealhulgas prominentidel on tegelikult topeltkodakondsus, kuid neid liistule ei tõmmata.

Olukord on jabur: ühelt poolt Eesti riik lähetab ja maksab meie kultuuri säilitamise eest kaugel maal, teiselt poolt võtab ära Eesti kodakondsuse.

Siseministeeriumi osakonna juhataja Ruth Annuse sõnul peaks proua Krenstrem tõendama, kas ta on sünnijärgne Eesti kodanik või alustama loobumist Venemaa kodakondsusest, kui soovib Eesti oma säilitada.

Ilma sündis Abhaasias eesti väljarändajate perre 1940. aastal, kasvas ja elas samas majas, kus praegugi elab. Kuna tollal polnud väljavaated eriti head, tuli Ilma 1958. aastal Eestisse ning lõpetas siin kaubandustehnikumi ja seejärel tollase Tallinna Polütehnilise Instituudi.

1963. aastal abiellus Krenstrem kohaliku noormehe Ülo Sinisaluga ning just selle abielu alusel sai Ilma Eesti taasiseseisvudes Eesti kodakondsuse. 31 aastat kaubanduskoolis õpetanud ja vahepeal Ülost lahutanud naine sai 1997. aastal riigilt ettepaneku minna Abhaasiasse eesti keelt õpetama. Kuna Ilma vanemad elasid tollal Abhaasias, otsustaski naine pärast 40 Eestis elatud aastat sinna tagasi sõita.  

2016. aastal nomineeriti Ilma keeleteo auhinnale ning eelmisel aastal õpetaja elutöö preemiale.

Loo teeb pikantseks asjaolu, et kodakondsusest ilmajätmise põhjuseks on Ilma ausus. Kuna Venemaa jagas pärast Abhaasia okupeerimist innukalt Vene välispasse, otsustasid neid võtta ka paljud Abhaasia eestlased, sealhulgas Ilma ning seda puht praktilistel põhjustel. Nimelt tuleb Eestisse sõita üldjuhul läbi Venemaa ning Venemaal on poed, apteegid ja muu eluks vajalik.

Enne pidi Ilma Eesti külastamiseks iga kord oma passi mõne sugulasega Eestisse saatma, et saada Vene turismiviisa. Ehkki ilma nimetab Vene välispassi vaid reisidokumendiks, põrkub see Eesti seadustega.

Ruth Annuse sõnul pole siiski tegemist vaid reisidokumendiga. «Kui riik annab inimesele passi, siis ta ka loeb selle inimese oma kodanikuks.»

Annus märkis, et Eesti kodakondsusseadus ei näe ette erisust, et lisaks sünnijärgsetele kodanikele oleks kellelgi võimalik säilitada oma Eesti kodakondsust, juhul kui ta võtab vastu mõne muu kodakondsuse.

Sekeldus algas 2016. aastal, kui Ilma viibis Eestis ja tahtis oma aeguvat passi pikendada.  Kui politseiametnik küsis, kas Ilmal on ka Vene pass, vastas naine jaatavalt. «Aus inimene, ütles ära. Ma oleksin võinud öelda, et mul ei ole teda. Aga ma ütlesin nii. Ja sellest ajast läks mul asi kurjaks,» rääkis Ilma.

Olukord oleks olnud sootuks teine, kui Ilmal oleks sünnijärgne Eesti kodakondsus. Kui Postimees paar aastat tagasi tema saagast kirjutas, tuli arhiividokumentidest välja, et tema vanaisa oli Eesti kodanik, mis tagaks omakorda ka talle Eesti kodakondsuse. Ometi keeldub PPA õpetajat sünnijärgseks kodanikuks tunnistamast.

On oluline teada, et kuigi Eesti seaduste järgi on kõigile lubatud vaid üks kodakondsus, on erandiks sünnijärgsed kodanikud, sest sünnijärgne kodakondsus on põhiseaduse järgi võõrandamatu. Seepärast on need, kellel on lisaks Eesti kodakondsusele veel mõne teise riigi oma ehk topeltkodakondsus, olukorras, kus riik peab seda tolereerima ega saa neilt Eesti passi ära võta. Näiteks võib tuua riigikogu liikmed Valdo Randpere ja Imre Sooäär ning Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni.

Kuni Ilma asja klaariti, pikendati tema Eesti passi ajutiselt mõneks aastaks. Nüüd, kus pikendus hakkas lõppema, taotles ta uut, aga sai teate, et PPA enam vastu tulla ei saa ja ta kaotab kodakondsuse juba 18. veebruaril.

Ilma, keda aitab eksabikaasa Ülo, on abi palunud alates presidendist kuni õiguskantslerini. «Kõige huvitavam ongi see, et õpetaja on aus ja jääb selle tõttu vahele. Aga väga paljud võib-olla, kes ausad ei ole, võivad rahulikult kõndida edasi ja mingit probleemi ei teki,» ironiseerib Ülo.

Ilmale ja ta lähedastele tundub asi eriti ülekohtune, sest tegelikult on sarnaseid topeltkodakondseid palju. Riik saab sellele jälile vaid siis, kui inimene selle ise üles tunnistab, sest mujalt sellisele infole ligipääsu pole. Seepärast polegi statistikat, palju on Eestis tegelikult topeltkodakondseid. Ametnike sõnul tunnevad nad Ilmale kaasa, aga kehtivate seaduste tõttu ei saa kuidagi vastu tulla. Ilma üritas ka Abhaasias Vene välispassist loobuda, aga tulutult.

Kogu triangel on avaldanud mõju eaka naise tervisele ning seepärast arvab ta, et käesolev õppeaasta jääb talle Salme koolis viimaseks.