Keskkonnainspektsioon eitab liigse jõu kasutamist Pärnumaa kalurite vastu

Kalapüük Prangli saare lähistel. Foto: Küllike Rooväli

Keskkonnainspektsioon saatis teisipäeval eetris olnud «Radari» «kalamaffia»-loole alljärgneva vastulause, kuna leiab, et selles on tõendamata väiteid ja hinnanguid.

«5. veebruari «Radari» saates oli lugu Pärnumaa kutselistest kaluritest, keda Keskkonnainspektsioon väidetavalt kiusab ja kelle suhtes on rakendatud liigset jõudu ja liiga karme karistusi.

Kuna lugu tugineb peaasjalikult mõne kaluri ütlustele ja väidetele ning valdav osa Keskkonnainspektsiooni antud selgitustest on välja jäänud, jääb asja sisu vaatajale arusaamatuks, mistõttu peame vajalikuks mõned olulisemad punktid ära selgitada.

Loos on läbisegi tõendamata väiteid ja hinnanguid, viiteid varasematele juhtumitele ja praegu pooleliolevale kriminaalasjale. Poolelioleva kriminaalmenetlusega seotud asjaolusid ei saa veel täpsemalt kommenteerida, küll aga saame selgitada varasemaid juhtumeid.

Jaanuaris jõustus Pärnu maakohtu otsus, millega karistati saates peategelasena näidatud Kairo Sutti pooleteise aasta pikkuse vangistusega, millest arvati maha kolm eelvangistuses viibitud päeva. Karistus määrati tingimisi kaheaastase katseajaga. Rikkumise sisu seisnes selles, et 2016. aasta varakevadel püüdis ta Liivi lahel 17 lubatust väiksema silmasuurusega nakkevõrguga 897 ahvenat ja vähemal määral muud liiki kalu, millega tekitas keskkonnale kahju kokku 14 512 euro suuruses summas. Siinkohal täpsustame, et jutt on keskkonnakahjust, mis süüdimõistetult välja nõutakse, mitte trahvist, nagu väitis «Radar».

Mis puudutab võrgusilma mõõtmist, siis luges kohus inspektsiooni kasutatava mõõtemetoodika ja mõõtevahendite kasutamise õiguspäraseks. Kergesti purunevaid peenest niidist võrke nagu seda on nn hiinakad, ei ole elektroonilise mõõtevahendiga võimalik mõõta, nende mõõtmiseks kasutatakse mõõtekiilu. Mõrrasilma mõõtmisel kasutatakse elektroonilist mõõtevahendit. Mõõtmised toimuvad kinnitatud mõõtemetoodika alusel.  

2016. aastal, kui võrgusilma mõõtmise üle käis kaluritega tõsine diskussioon, pakkus Keskkonnainspektsioon välja, et soovijad võivad lasta oma püünised üle mõõta. Mitmed kalurid kasutasid pakutud võimalust ja eelkõige on soovitud üle mõõta mõrdade silmasuurust.

Urmas Margusele, kes nüüd väitis, et inspektor keeldus tema võrke mõõtmast, ei öeldud ära vaid selgitati, et selles küsimuses peaks ta rääkima büroojuhatajaga, kes koordineerib büroo tööd ja korraldab võrgusilmade mõõtmise esimesel võimalusel.

Kui mõnele jääb arusaamatuks, millist kahju teeb väiksem võrgusilm, siis väiksema võrgusilmaga püünised püüavad kinni ka alamõõdulised kalad, mis ei ole jõudnud järglasi anda ja mis mõjutab otseselt kalavarusid tulevikus. Püügivahendite silmasuurused ja muud püügipiirangud kehtestatakse vastavalt teadlaste hinnangutele.

Lisaks väiksema silmasuurusega püünistele on Pärnu lahel suureks probleemiks liigsete püügivahendite kasutamine, see tähendab et on kalureid, kes suurema tulu saamise eesmärgil panevad püügile lubatust rohkem nakkevõrke. Inspektorid leiavad neid pidevalt, eeskätt Kihnu ja Manija ümbrusest. Need paiknevad tavaliselt tähistatud-märgistatud ehk identifitseeritavate võrkude kõrval ja vahel, aga keegi neid omaks ei tunnista ja nende omanikke ei ole üldjuhul võimalik kindlaks teha. 

«Radari» saates sõna võtnud kalurid on ka varem seadusega pahuksisse sattunud, sellest tõenäoliselt ka nende negatiivne suhtumine kontrollijatesse ja õiguskaitsesüsteemi tervikuna. Kui harrastuskalastaja puhul võib seaduse mittetundmine olla veel kuidagi mõistetav, siis kutseline kalur peab seadust tundma, vastasel juhul ei saa ta kutselise kalurina tegutseda. Lisaks ebaseadusliku püügiga tekitatavale keskkonnakahjule kehtib ka ausa konkurentsi põhimõte. Kui enamik kaluritest on seaduskuulekad ja peavad ettenähtud mahtudest ja nõuetest kinni, siis need, kes seda ei tee, toimivad teiste suhtes ebaausalt.

Kairo Sutti väide, et talle ei võimaldatud kaitsjaga ühendust võtta, on vale. Ka «Radari» ajakirjanik sai oma silmaga veenduda, et dokumendil oli Kairo Sutti allkiri selle kohta, et ta on kinnipidamisest teatanud abikaasale ja kaitsjale.

2016. aasta juhtumi menetluses tunnistas Sutt ennast kaitsja juuresolekul süüdi ja mingit mõjutamist ei olnud, samuti on ta kõik isiklikud asjad kätte saanud.

Mis puudutab läbiotsimist ja kinnipidamist, siis selleks annab loa kohus või prokuratuur ja ilma kaaluka põhjuseta seda ei tehta. Jutt kaluri juures toimunud läbiotsimise asjaoludest on seotud käimasoleva menetlusega ja seda ei ole veel võimalik täpsemalt selgitada. 

Leiame, et saates esitatud lugu oli kahetsusväärselt kallutatud. Keskkonnainspektsioon järelevalveasutusena tegutseb rangelt ettenähtud piirides. Nii väärteo- kui kriminaalmenetluse raames tehtavad toimingud on täpselt reglementeeritud ning otsuseid ei tehta kellegi suva järgi. Kriminaalasjas langetab otsuse kohus, tuginedes menetluse käigus kogutud tõenditele.

Kui kellelgi on inspektorite tegevuse suhtes konkreetseid pretensioone, siis tuleks nendega pöörduda otse inspektsiooni poole. Ebamääraseid jutte ja oletusi ei ole võimalik kommenteerida.»