Riigikogu valimistel on hääleõiguslikke inimesi 958 571 ja nende seas on 77 881 alaliselt välisriikides elavat Eesti kodanikku, kelle valimisringkond on määratud.
Riigikogu liikmeid saab valida peaaegu miljon inimest
«Nii nagu ka eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal, on kõik ühel aadressil elavad valijad kantud ühele valijakaardile,» ütles siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.
«Seega kui ühes majapidamises elab näiteks neli valijat, siis võib olla ka nii, et kahele neist tuleb posti teel üks valijakaart ja kaks saavad valijakaardi elektroonselt oma e-posti aadressile,» lisas Pungas.
Kuna paberil valijakaart saadetakse kõigile rahvastikuregistri andmetel ühel aadressil elavatele valijatele ühine, siis võib juhtuda, et valijakaardile on kantud ka inimesi, kes enam sel aadressil ei ela. «Sellisel juhul on võimalik ruumi omanikul pöörduda valla- või linnavalitsuse poole ja taotleda nende inimeste aadressi muutmist,» lausus Pungas.
Valijakaarte hakatakse saatma Eestis elavatele valijatele alates 5. veebruarist ning hiljemalt järgmise nädala alguses peaksid need olema valijatele kohale jõudnud. Pungase sõnul on välisriikides elavad valijad valijakaardi juba saanud. «Tänavu saavad paberivaba valijakaardi oma e-postkasti 312 000 valijat, kellel on @eesti.ee e-posti aadress suunatud igapäevaselt kasutatavale e-posti aadressile,» ütles Pungas ja lisas, et ülejäänud saavad valijakaardi paberil.
Maakondade kaupa on kõige rohkem valijaid Harjumaal (372 618 valijat, sh Tallinnas 266 044), Tartumaal (109 445, sh Tartu linnas 66 816), Pärnumaal (66 289) ja Ida-Virumaal (56 671). Kõige vähem on hääleõiguslikke kodanikke Hiiumaal (8024) ja Läänemaal (15 620).
Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust.