/nginx/o/2016/09/15/5837273t1h07c4.jpg)
Meie hulgast lahkunud Jüri Pihl jättis okupatsioonijärgse kaitsepolitsei esimese peadirektorina tuntava jälje tänase kaasaegse julgeolekuasutuse argenguteele, märgib kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu.
Arnold Sinisalu: Jüri Pihl kujundas kaitsepolitsei kui organisatsiooni näo
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaldame alljärgnevalt Arnold Sinisalu järelehüüde:
«Kõigepealt sügav kaastunne Jüri Pihli lähedastele.
Jüri Pihl oli äärmiselt nõudlik juht, mida saab ja tuleb hinnata omas ajas. Iseseisvuse taastanud Eestis tuli elu- ja ühiskond ümber korraldada vabaduse ja vastutuse tunnetamiseks. Eesti riigis oli siis palju tahet, aga võimalused vajasid järele aitamist. Just eriti 90ndad oli väga raske aeg nii julgeoleku kui ka laiemalt turvalisuse valdkonnas.
Enne iseseisva ameti loomist juhtis ta kaitsepolitseid 1991-1993 Politseiameti üksusena ning edasi teenis Eesti riiki Kaitsepolitseiameti peadirektorina 1993-2003.
Okupatsioonijärgse esimese peadirektorina kujundas ta kaitsepolitsei kui organisatsiooni näo ning tal on kahtlemata tuntav jalajälg tänase kaasaegse julgeolekuasutuse arenguteel. Toona tuli tal võidelda mitmel rindel: alustav amet vajas häid töötajaid, töötajatele oli sel ajal hädasti vaja tasemel koolitust. Ta panustas isiklikult ka kaitsepolitsei traditsioonidesse, mis vastaksid vaba maailma tavadele. Jüri Pihl osales aktiivselt rahvusvahelises koostöös, luues ja arendades kontakte eeskätt Balti ja Põhjala riikide, aga ka kaugemate ning sugugi mitte vähemtähtsate partneritega.
Mälestan täna Jüri Pihli ja olen tänulik tema panuse eest, et ta suutis panna aluse meie ameti kujunemisele Eesti riigi põhiseaduslikku korda tagavaks tugevaks julgeolekuteenistuseks.»