/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2019/02/01/11759296t1h18f2.jpg)
Justiitsministeeriumi kokku kutsutud põhiseaduse asjatundjate kogu avaldatud raportis pakutakse 78 muudatusettepanekut, millega soovitakse põhiseadust tugevdada. Muu hulgas soovitatakse muuta presidendi valimise korda ning riigikogu liikmete arvu.
Eksperdid: presidendi ametiaeg pikemaks ja riigikogu väiksemaks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate kogu jagas käsitlemist vajavad riigiõiguslikud teemad seitsmesse suurde valdkonda: Euroopa Liit ja suveräänsus, riigikaitse ja NATO, riigikorraldusõigus, kohtud, kohalik omavalitsus, demokraatia rakendamine ning põhiõigused ja vabadused. Igale valdkonnale määrati raportöör, kelle ülesandeks oli esitada oma vaade koos konkreetsete ettepanekutega. Valdkondade raportöörid olid Madis Ernits, Märt Rask, Rait Maruste, Priit Pikamäe, Jüri Adams, Allar Jõks ja Uno Lõhmus.
Näiteks pakutakse kogumikus välja, et senise 101 riigikogu liikme asemel võiks tulevikus Toompeal istuda 91 saadikut ning järjest tohiks parlamenti kuuluda vaid kaks koosseisu. Põhjendusteks tuuakse, et 1992. aastaga võrreldes on Eesti rahvaarv vähenenud ning Eesti-suurusele riigile on 101 liiget lihtsalt liiga palju. Samuti soovitakse nii hoida riigikogu «värskena».
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on meil üks suurimaid parlamente Euroopas ning tema arvates võiks sellise signaali riigi tõhusamaks toimimiseks ka saata. «Kindlasti ei saa öelda, et praegune parlamendikoosseis oleks takistuseks riigi funktsioneerimisel, aga 91-liikmeline parlament on võimeline langetama sama kvaliteetseid otsuseid kui 101 liikmega parlament,» arvas Reinsalu.
Samuti on raportis soovitatud pikendada presidendi ametis oleku tähtaega seitsme aastani. See aga tähendab seda, et presidenti tohiks valida vaid üheks ametiajaks. Põhjendustena tuuakse välja, et praegune regulatsioon keelab ainult rohkem kui kahe järjestikuse ametis oleku, kuid võimaldab ka kolme ja enamat korda, kuid see ei ole esindusdemokraatlikule riigile kohane.
«Ametis oleku ühekordsus ja fikseeritud tähtaeg võiks olla kõigi põhiseaduslike institutsioonide ametis oleku üldine reegel. Seda teed on mindud paljudes Euroopa riikides ja institutsioonides,» märgitakse raportis.
Raportööride seisukohtade alusel valis justiitsministeerium välja võimalikud arutelu väärivad täiendused põhiseadusele. Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on raporti mõte anda riigiõiguslik kaugvaade selleks, et osundada probleemidele ja arengutele, millega Eesti tulevikus silmitsi seisab.
«Seega loodan viljakale riigiõiguslikule arutelule ja soovin edu nii tulevasele riigikogule kui ka riigiõiguslikule avalikkusele põhiseaduse mõtestamisel,» ütles Reinsalu.
Justiitsminister tutvustas avaldatud raportit üleeile valitsuskabinetile. «Kindlasti ma tutvustan neid ettepanekuid ka parlamendile. Need ettepanekud on legitiimne lähteplatvorm arutamaks meie riigiõiguse tulevikku. See on tööriistaplatvorm tulevaste võimalike poliitiliste ja juriidiliste probleemide lahendamiseks,» selgitas Reinsalu.
Ettepanekud raportis
Presidendi valimise õigus on ainult valimiskogul.
President saab ametis olla ühe korra 7 aastat.
Riigikogu liikmete arv võiks väheneda 91ni.
Üks saadik võib järjest olla kuni kahes parlamendi koosseisus.