Politsei peab kohtu otsusel Hubert Hirve kinnipidamisvideo veebist eemaldama

Tallinna halduskohus rahuldas täna kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatava Hubert Hirve kaebuse ja kohustas politsei- ja piirivalveametit eemaldama Facebookist mullu 16. veebruaril üles laetud video Hirve kinnipidamisest.

Politsei pidas eelmise aasta alguses Hubert Hirve Tallinnas kriminaalasja raames kahtlustatavana kinni. Keskkriminaalpolitsei avaldas mõned päevad pärast kinnipidamist enda Facebooki lehel video Hirve kinnipidamisest. Seda videot on omakorda lingitud ja viidatud erinevate meediaväljaannete artiklites.

Ühtlasi mõistis kohus PPAlt Hubert Hirve kasuks menetluskuludena välja 2015 eurot. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna ringkonnakohtule hiljemalt 4. märtsil.

Halduskohus viitas, et Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi ning isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt tuleb andmekaitse põhimõtteid kohaldada füüsilist isikut puudutava igasuguse teabe suhtes. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist või ei kahjusta isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.

Vaidlus oli selles, kas PPA on videolõiku avaldades järginud isikuandmete kaitse põhimõtteid ja seaduse nõudeid.

Kohus möönis, et läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutest avalikkuse informeerimine on avalikes huvides. Mida ühiskonnaohtlikumad on kuriteod, seda suurem on avalik huvi informatsiooni vastu. Seetõttu on avalikkuse huvides info, sealhulgas videoklipi avaldamine isikute kinnipidamise kohta, keda kahtlustatakse kuritegeliku ühenduse loomises, liikmete värbamises ja juhtimises.

Samas on nõutav, et sellise avaldamisega ei kahjustataks andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi. Prokuratuur oli andnud vaidlusaluse videoklipi avaldamiseks loa eeldusel, et isikud ei oleks sellel äratuntavad. Vastavate artiklite avaldamise järel on aga kohtu hinnangul kaebaja muutunud videoklipis tuvastatavaks vaatamata sellele, et videos on kaebaja kujutis hägustatud.

Seetõttu ei nõustunud kohus PPA väitega, et kuna kaebaja kujutis ja teised tema tuvastamist võimaldavad olulised detailid videol on hägustatud ning mõistliku jõupingutuse standardi kohaselt ei ole isik tuvastatav, pole PPA avaldanud kaebaja isikuandmeid.

Ka pseudonümiseeritud andmeid, mida saab füüsilise isikuga seostada täiendava teabe abil, tuleb käsitada teabena füüsilise isiku kohta ehk isikuandmetena. Video avaldamisega on PPA kohtu hinnangul kaebaja isikuandmeid töödelnud. Seega tuli antud kaebuse menetlemisel hinnata seda, kas olukorras, kus kaebaja on videol tuvastatud, on tema isikuandmete jätkuv töötlemine seaduslik.

Kohus leiab, et videoklipi jätkuvaks avalikustamiseks puudub seaduslik alus. Esiteks puudutas prokuratuuri luba videolõigu avalikustamist eeldusel, et isikud sellel ei oleks äratuntavad. Teiseks riivab kaebaja kinnipidamist kujutava videolõigu jätkuv avaldamine mitmeid tema olulisi põhiõigusi, eelkõige põhiõigust eraelu kaitsele. Samuti riivab video jätkuv  avaldamine süütuse presumptsiooni põhimõtet, kuna kaebajat ei ole käesoleva hetkeni talle omistatud kuritegudes süüdi mõistetud.

Halduskohus otsustas, et kuna seaduslik alus jätkuvaks andmete avalikustamiseks kohtu hinnangul puudub ning andmete kestev avalikustamine kahjustab ülemääraselt andmesubjekti õigusi, tuleb kaebus rahuldada. Kohus lisas, et kuna kaebaja kinnipidamisest möödub varsti peaaegu aasta, ei täida videoklipi jätkuv avaldamine enam ka avalikkuse informeerimise funktsiooni.

PPA otsustab edasikaebamise pärast halduskohtu otsusega tutvumist

Kuna kohtuotsus on nii värske, siis ei ole politsei- ja piirivalveamet jõudnud sellega veel põhjalikult tutvuda. Politsei- ja piirivalveameti õigusbüroo jurist Ursula Tropp ütles, et PPA tutvub kohtuotsusega ja kujundab seejärel otsuse, kas vaidlustada see ringkonnakohtus või mitte.