/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/15/11715741t1h00b1.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks ning andis haridus- ja teadusministrile volituse allkirjastada halduslepingud kuue avalik-õigusliku ülikooliga aastateks 2019-2021.
Ülikoolide halduslepingud said valitsuse heakskiidu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku lepitakse ülikoolide vastutusvaldkonnad, peamised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused, teatas haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) pressiesindaja neljapäeval BNS-ile.
Minister Mailis Reps väljendas heameelt, et enam kui pool aastat kestnud läbirääkimiste tulemusena jõudis HTM finišijoonele. «Avalik-õiguslikud ülikoolid on Eestis olulised ja ühiskonnas vastutusrikast rolli täitvad haridus- ja teadusasutused, millel kõigil on oma ambitsioonid,» sõnas Reps. «Kokkuleppe saavutamine oli väljakutse ja lahenduse üle saab vaid rõõmu tunda.»
Ülikoolidega toimunud läbirääkimiste peamiseks eesmärgiks oli vastutusvaldkondade täpsustamine ning üliõpilaste vastuvõtu vähendamine väljaspool vastutusvaldkondi. Valdkondades, kus lõpetajate arv ületab prognooside kohaselt tööturu nõudlust, lepiti kokku vastuvõtu vähendamises, näiteks ärinduse ja halduse bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes. Valdkondades, kus OSKA ja teised analüüsid on andnud märku kõrgharidusega spetsialistide puudusest, lepiti kokku vastuvõttude suurendamises, näiteks informaatika ja infotehnoloogia ning logopeedia ja eripedagoogika õppekavadel.
Et soodustada ülikoolide koostööd, arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ka ühisõppekavadele vastu võetud üliõpilased, kui ühel osaleval kõrgkoolil on vastavas õppekavagrupis vastutus. Lisaks arvestatakse tulemusrahastamisel riigile olulisse õppevaldkonda vastu võetud üliõpilaste hulka ülikooli regionaalsesse kolledžisse esimesele astmele vastu võetud üliõpilased.
Reps lisas, et halduslepingud on kogu nende ettevalmistamise ajal sisaldanud punkte, mis kaitsevad eesti keelt ja eestikeelset õpet. «Oluline on eestikeelse kõrgharidusõppe võimaluste säilimine ning selleks peavad ülikoolid vastutusvaldkonna kõigis õppekavarühmades pakkuma eestikeelset õpet kõrghariduse kahel esimesel astmel, st bakalaureuse-, rakenduskõrghariduse- ja magistriõppes. Sinna juurde käib eestikeelse oskussõnavara arendamine ja üliõpilastes eesti keelt väärtustavate hoiakute kujundamine,» ütles Reps. «Samuti soovime, et meie ülikoolides oleks välisüliõpilasi ning et parimad neist saaksid jääda tööle Eestisse. Seetõttu on ülikoolidel kohustus pakkuda ingliskeelsetel õppekavadel välisüliõpilastele eesti keele ja kultuuri õpet.»
Halduslepingute kokkulepped tuginevad Eesti elukestva õppe strateegiale 2020 ja selle rakendamiseks koostatud kõrgharidusprogrammile.
Halduslepingu täitmiseks sõlmitakse igal aastal rahastamise kokkulepe.