/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/31/11753834t1h65ca.jpg)
Politsei- ja piirivalveamet kuulutab neljapäeval välja kagupiiri esimese etapi ehitushanke, mis hõlmab piiritaristu rajamist 23,5 kilomeetrisele lõigule Võru maakonnas.
Politsei kuulutab välja kagupiiri esimese etapi ehitushanke (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kagupiiri taristu esimese etapi ehitustööd kulgevad 23,5 kilomeetrisel kitsal piirilõigul Võrumaal alates Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini, edastas ameti pressiesindaja.
Piiritaristu väljaehitus hõlmab patrull- ja ligipääsuteede, viivitus- ja loomatõkkeaia, liivariba, elektrivarustatuse, kanalisatsiooni ja muu kaasneva rajamist. Piiri valvamiseks kõige efektiivsema seiretehnika leidmiseks testib politsei täiendavalt veel erinevaid seiretehnika lahendusi ning kuulutab pakkuja leidmiseks eraldi hanke.
Taotluste esitamise tähtaeg hankemenetluses osalemiseks on 5. märts, seejärel selgitab komisjon kvalifitseerimisnõuetele vastavad pakkujad. Neile omakorda avatakse pakkumuse lõplikuks vormistamiseks ligipääs kagupiiri taristu ehitamise põhiprojektile. Eeldusel, et hanke läbiviimine kulgeb plaanipäraselt, jõutakse parima pakkujaga lepingu sõlmiseni selle aasta sügisel ning ehitustööde alguseni hiljemalt järgmise aasta alguses.
Praeguse prognoosi kohaselt kulub 23,5 kilomeetrile piiritaristu väljaehitamiseks hinnanguliselt umbes kaks aastat. Samal ajal jätkab amet järgmistel piirilõikudel hangete ettevalmistuse, väljakuulutamise ja ehitustöödega.
Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitševi sõnul alustatakse piiriehitustöid esmajärjekorras just sel maismaalõigul, kuna ohuhinnangute järgi on tegu kõige problemaatilisema piirilõiguga. «Surve piirile on suurem just suunaga Venemaalt Lätti, milleks tihti ületatakse ebaseaduslikult piiri kolmikpunkti lähistelt. Ühtlasi on sel lõigul lõppenud vajaminevad ettevalmistustööde maade võõrandamisest kuni elektriliitumiste rajamiseni välja,» sõnas Belitšev.
Eesti ja Venemaa vaheline maismaapiir on 135,6 kilomeetrit pikk. Ehitustöid muudavad keerulisemaks piirangud piirialal liikumisele ning raske soine maastik. Seetõttu on taristu ehitamine jagatud eraldi etappideks ja hangeteks. «Etappideks jagatuna saavad ehitustöid teha rohkemad ettevõtted ning hankes osalemiseks on võrdsemad võimalused. Ühtlasi kindlustame, et hanke võitnud pakkujale oleks planeeritavad ehitustööd jõukohased ning rahaliselt motiveerivad, ehitustööde läbiviimine jääks mõistliku ajaraami sisse ning tulemus saaks kvaliteedilt nii Eesti kui Euroopa Liidu välispiirile vääriline,» selgitas Belitšev.
«Idapiiri väljaehitamine on Eesti riigi seni üks suurimaid turvalisus-, julgeoleku- ja ehitusprojekte, kuna ka meie riiki puudutavad sellised sündmused nagu organiseeritud inimkaubandus ja salakaubavedu, rändekriis, terrorismi- ja muud julgeolekuohud, mille realiseerumist peame ennetama ja tõkestama. Idapiiri väljaehitamine annab selleks senisest parema võimaluse,» ütles siseminister Katri Raik.
Ta märkis, et idapiiri ehituse projektimeeskonda ja hangete ettevalmistamisesse on kaasatud riigi parimad eksperdid ning võetud arvesse ka teiste Euroopa riikide kogemusi. «Loodan, et hankel osalevad pakkujad, kes on samaaegselt nii tipptasemel ehitajad kui ka patrioodid, kes Eesti välispiiri turvalisust oluliseks peavad. Olles ise kagupiiriga tutvunud arvan, et projekt on inseneridele kindlasti ka põnevaks väljakutseks ja võimaluseks eneseteostusele,» ütles Raik.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/31/11753835t1h60ea.jpg)
Maismaapiiri taristu ehitamiseks väljakuulutatav hange on üks osa kogu idapiiri arendusprogrammist. Varasematel aastatel idapiiril tehtud arendustööd hõlmavad juba piiririba puhastustöid, piiripostide ja hoiatusmärkide paigaldamist, katselõikude väljaehitamist, Peipsile aastaringsete poide paigaldamist, Narva jõele uute seirepositsioonide rajamist. Jätkuvalt on käimas piiriribal asuvate maade võõrandamisprotsess ning muuhulgas arendatakse välja ka piirivalve infosüsteemi KILP, kus piiriinfot töödelda.
Idapiiri arendustööd hõlmavad Eesti ja Venemaa vahelisel maismaapiiril piiritaristu väljaehitamist, samuti piiritaristu rajamist Peipsi järvistul ja Narva jõel ning kaasaegse seirevõimekuse loomist kogu 338,6 kilomeetrise kontrolljoone ulatuses.