Kaob nagu mutiauku: SKAIS 2 võib jäädagi raha neelama

Sotsiaalkindlustusameti juht Egon Veermäe ei võinud tänases saates «Otse Postimehest» kinnitada, et kurikuulsa SKAIS2 nimelise infosüsteemi viimatine kallinemine 8 miljoni euro võrra jääb viimaseks. «Kui poliitikud muudavad midagi kontseptuaalselt – siis ei saa ju öelda, et kulu ei teki,» sõnas ta.

Te olite maksuameti teine mees, peadirektori asetäitja. Miks teist maksuameti juhti ei saanud?

Ma nägin elus teist võimalust. Maksu- ja tolliametis töötasin väga pikalt. Mulle tundus see võimalus (asuda juhtima sotsiaalkindlustusametit – VK) keeruline, aga ma nägin selles rohkem väljakutset. Maksuametis oleksid tegevused läinud kordamisele ja minu inimtüübile see hästi ei sobi.

Olete tunnistanud, et saite sotsiaalkindlustusametisse tööle asudes šoki. «Mingid asjad on aastaid tegema olnud,» ütlesite. Missugused etteheited olid teil oma eelkäijatele?

Töökultuur oli teistsugune. Sotsiaalkindlustusamet peab olema teenuse omanik, mitte et ta lihtsalt menetleb mingeid asju. See on kardinaalne erinevus, sealt hakkab kõik pihta: kuidas organisatsiooni üles ehitada, kuidas inimestega suheldakse, missugune on töökorraldus.

Mis need asjad olid, mis olid tegemata?

Organisatsioonil ei olnud arengukava ja selgeid eesmärke. Organisatsioon arendab oma teenuseid ise ja võtab ise vastutuse – see on põhiline muudatus, mis tuleb teha. Sotsiaalkindlustusametist käib läbi 2,8 miljardit eurot. Analüütiline võimekus oli tol hetkel täiesti olematu.

Veel kaks aastat tagasi ütlesite, et ei pole arusaamist sellest, missuguseid teenuseid kui palju vaja on. Kuidas on see võimalik?

Olukord oli selline. Teenuse omanik olemine tähendab, et sa tead, kuidas teenus areneb, ja sa tead, mida tahad tellida. Kõik räägivad mingist müstilisest infosüsteemist. Aga ei arendata ju infosüsteeme – arendatakse teenuseid. Infotehnoloogia kaudu saab teenuseid oluliselt parendada, aga teatud juhtudel pole see mõistlik.

Täna peame rääkima siiski infosüsteemist, SKAIS 2-st, mille kogumaksumus ulatub juba 23 miljoni euroni. Vastne kallinemine on seotud uue hankega, mille kuulutas välja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Maksumaksjale on see halb üllatus. Projekt on kallinenud juba mitu korda, nüüd kallineb veel 8 miljoni euro võrra. Miks?

Me arendame teenuseid. Äriliselt on väga palju muutumas. On muutunud vanemahüvitise seadus, mis muudab kontseptuaalselt olemasolevat. Alles hiljuti võeti vastu pensionireform, mis muudab kogu pensionüsteemi arvestust. Muutunud on palju: näiteks töövõimereform. IT-turul on ka hinnad täna teised.

Aga ei saa ju olla, et ühte süsteemi jäädaksegi lõputult raha sisse panema? On ju täitsa loomulik, et pensionisüsteem muutub, vanemahüvitise kord muutub. See peaks olema eeldus, mis on täidetud algusest peale.

Riigi infosüsteemide probleem on selles, et nad on välja arendatud nii, et hoolduskulusid ei ole arvestatud. Siin on palju jäetud tegemata. Kui esimesed teenused avati, olid need parimad Eesti riigis. Praegu on osa teenuseid vanal platvormil, millel puudub tugi. Nad tuleb kirjutada uueks, see on paratamatu.

Praegu arendavad süsteemi Nortal ja Trinidad Wiseman. Mis on need ülesanded, mida nemad pole suutnud lahendada, et on vaja teha uus hange?

Te eksite, teie küsimus on tendentslik. Milles me oleme arendajatega kokku leppinud, selles me oleme graafikus. Plaanime sel aastal avada perehüvitise teenuse, ja selles liigume graafiku järgi. Uuest hankest rääkides – ärilised vajadused on muutumas, aga teiseks: me tahame kasutada struktuurfondide rahastust, ja see olemasolev hange ei võimalda meil seda kasutada: on tulnud välja nõuded, mida me tolles hankes ei arvestanud. Me teeme täiendava hanke, et kasutada struktuurifondide raha.

Seegi on ju maksumaksja raha. Ikkagi, Postimehe allikad on viidanud, et Nortal ei paku teile parimat kompetentsi, küll aga ähvardab lepingu üles öelda, kui nende tingimusi ei täideta. On see tõsi?

Suurte projektide puhul on kriitiline kokku leppida, kuidas neid juhitakse. Koostöö eri osapooltega on meil väga hea: me saame aru, kuhu me liigume. Meil on siduvad lepingud, palju me millegi eest maksame.

Kas võite kinnitada, et Nortal on teile pakkunud parimat võimalikku kompetentsi?

Ma lähtun sellest, mida Nortal on teinud. Kui ma hanget korraldasime, oli selge kriteerium, et ostame kompetentsi. Nortali juhid on mulle kinnitanud, et nad on toonud sellesse projekti oma parimad inimesed. Minu jaoks see kinnitus piisav olnud. Ka projekti meeskond kinnitab, et koostöö on efektiivne.

Nortal on väga kogenud riigiga läbirääkija, samas ei ole riik alati tark tellija. SKAIS 2 oma skandaalse ja keerulise ajalooga on selle üks näide. Kuivõrd olete kindel selles, et teil on piisav kompetents nõudmaks Nortalilt parimat?

Me arendame teenuseid ja amet vastutab nende eest. Olen tegelenud palju sellega, et tuua sotsiaalkindlustusametisse uut kompetentsi, inimesi, kellel on kogemust neid asju teha. Ei saa teha nii, et võtame tänased tööprotsessid ja viime need IT-sse. Tahame näiteks sel aastal hakata arendama abivahendi saamist. Tahame seda lahendada nii, et inimene ei pea enam midagi taotlema, vaid kõik toimub tema jaoks automaatselt: ta käib arsti juures ja ostab oma abivahendi – ja me jätame siit vahelt kogu administreerimise välja. Kõige suurem väljakutse avalikus sektoris on mõelda teistmoodi: kuidas mind ei ole vaja.

Millest me ilma jääme, kui see Euroopa raha jääks kaasamata, kui see hange tühistataks?

Siis me peame minema riigieelarvest rahastust küsima. Hakkame tegema pensionsüsteemi muudatusi. Vana tarkvaraga edasi sõites tekitame ohtliku olukorra: võib-olla ei saa 400 000 inimest ühel hetkel oma makseid kätte, sest infosüsteemi platvorm ei pidanud vastu.

Teie olete selles ametis uus, maksumaksja raha kulutamine selle süsteemi peale vana. Kuivõrd mõjutas teid ametisse asudes tõsiasi, et skandaalne SKAIS 2 tuleb teie haldusalasse?

See oli üks põhjus, miks ma tulin – et neid teenuseid teistmoodi arendada. Alguses oli selle projektiga seotud pinge ebamõistlik, tänaseks oleme suutnud juhtimismudelit muuta. Praegu asjad sujuvad ja ma võtan rahulikult.

Üks õppetund, mille riik näib siiski olevat vastu võtnud, on vastutuse viimine selle projekti eest sotsiaalministeeriumi alt sotsiaalkindlustusametisse ehk siis n-ö kitsamale tasandile. Praegu ei jää aga ikkagi muljet, suhtumine maksumaksja rahasse oleks paranenud – pole ju vahet, kas meie või Euroopa maksumaksja raha: summa ikka suureneb. Miks see nii on?

Teenused, mida me arendame, muutuvad. Arendame teenuseid, mida alguses ei olnud plaanis arendada. See on see lihtne põhjus. Aga me võtame maha administreerimiskulu ja tahame säästa inimeste aega.

Teenus muutub tõenäoliselt varsti jälle. Kui poliitikud lepivad pärast valimisi kokku mõne seaduse muutmises, siis tuleb teil seda täita. Te ei saa ju jäädagi süsteemi 8 ja 10 miljoni euro kaupa raha juurde panema?

Täiesti nõus. Küsimus on ka selles, kuidas me lahendame teenust IT mõttes. Tahame vanas süsteemis muuta ühte valemist, muudatus maksab umbes 100 000 eurot. Nii on. Uut süsteemi saame ise nii muuta, et me ei maksa arendajale. Kogu pensioniarvestus põhineb praegu vanal süsteemil, selle tarkvaral puudub tugi. See on selge risk, mida tuleb maandada.

Kus peaks olema garantii, et seekord sisse pandav 8 miljonit eurot on viimane? Saate lubada, et see on viimane?

Me tegeleme jätkusuutliku rahastuse tekitamisega. Meil on ka hooldusraha, mida saame jooksvalt kasutada. See on tavapärane. Kulusid on akumuleeritnud see, et aastaid pole hooldusraha olnud. Teine asi on see, et kui muutub äri – kui poliitikud muudavad midagi kontseptuaalselt –, siis ei saa ju öelda, et kulu ei teki. Selles osas ma ei saa garantiid anda.

See 10miljoniline hange, mis on töös – see on 10 miljonit on hinnanguline summa. Eelmisel aastal kulutasime arenduse peale kuskil miljon eurot. Me ei tea lõpuni, missugused need kulud on. Need numbrid elavad natuke oma elu.

See on päris kummaline, kuidas maksumaksja raha elab oma elu. Aga võtame kokku. Asudes sotsiaalkindlustusametit juhtima, lubasite, et sellest peab saama efektiivne ja kliendile orienteeritud asutus. Kuivõrd te olete suutnud seatud eesmärke täita?

Kliendi rahulolu mõõdame: kahe aastaga oleme tulnud 70 protsendi pealt 80-le. See on suhteliselt objektiivne indikaator. Teatud valdkondades oleme saanud kokku tõmmata 20, isegi 50 protsenti, aga ma näen, et administreerimiskulu on võimalik veelgi vähendada. Ka tehnoloogia areng võimaldab seda teha. Ma näen, et minu kui juhi ülesanne mõttemaailma ja suhtumist muuta on hakanud kandma vilja.

Aga seda ei saa lubada, et maksumaksja raha edaspidi paremini kasutate?

Ma olen olnud ka seal teisel pool, olen maksuraha kogunud. Suhtume väga tõsiselt sellesse, kuidas me raha kulutame. Mulje, et sotsiaalkindlustusametis raisatakse raha, on ekslik.

Te olete üks paremini makstud riigiametnikke: saate palka 5400 eurot, rohkem kui president. Millega on see põhjendatud?

Seda peab küsima nende inimeste käest, kes on mind palganud.