Juhan Kivirähk: küsitluste läbiviimine on äri

Juhan Kivirähk Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES /

Turu-Uuringute Aktsiaseltsi uuringute juht Juhan Kivirähk distantseeris end tänases saates «Kaks ühes» Turu-Uuringute koostööst Ühiskonnauuringute Instituudiga, kuid möönis, et mõningate selle asutuse kasutatud küsimuste puhul tekib probleeme.

«Minu isikut ja Turu-Uuringute ASi vaadatakse paaris, aga minul ei ole firma juhtimise otsustele suurt mõju,» kõneles Kivirähk. «Teen oma uuringuid ja minul ei ole mingit koostööd selle instituudiga.»

Tänase saate arutelu sai ajendi Sirbis ilmunud Margus Oti kirjutisest «Teaduspesu», mis väidab, et Ühiskonnauuringute Instituudi (ÜI) näol on tegemist paremkonservatiivse mõjugrupiga, mille tegevusele aitab kaasa Turu-uuringute AS (T-U), mis tahab olla teaduslik, neutraalne ja tõsiseltvõetav uurimisasutus.

«Kõige lihtsam põhjendus, miks T-U on soostunud osalema ÜI teaduspesus, on ilmselt see, et raha ei haise,» kirjutab Ott. «ÜI esitab küsimustiku, T-U edastab selle küsitletavatele, liidab tulemused kokku ning kasseerib ÜI-lt oma teenuse eest tasu. Metoodiliste vigade, sisulise kallutatuse ja eetiliste eksimuste suhtes pigistavad nad silma kinni. See tähendab teadustöö eetika ränka rikkumist. Kui T-U on nõus läbi viima selliseid küsitlusi, kuidas võime olla kindlad, et ka nende teised küsitlused pole metoodiliselt, sisuliselt ja eetiliselt vigased?»

Vastuseks Oti süüdistustele oli Kivirähul öelda järgmist: «Ma saan aru, et kõrgetes vaimsetes sfäärides liikuva filosoofi jaoks lõhnab raha halvasti, aga midagi pole teha: küsitluste läbiviimine on äri. Kui küsitlusfirmad täidaksid ainult teadusasutuste tellimusi, siis võiksid paljud neist oma uksed kinni panna. Turu- ja arvamusuuringuid tehakse nii akadeemilistele institutsioonidele kui ka riigiasutustele, erakondadele, kodanikuühiskondadele – kellele iganes, kes tahab midagi teada saada.»

Kivirähk möönis, et loomulikult on teatud rahvusvahelised eeskirjad, mille järgi uuringuid tehakse, ning loomulikult on uuringufirma ka vastutav selle eest, mis uuringust avalikkuse ette jõuab. «Mina neid küsimustikke läbi ei tööta ja läbirääkimisi ei pea,» rõhutas ta. «Tegemist ei ole minu kliendiga. Meie firmas on kombeks, et teiste inimeste töömaale ei liiguta.»

Kivirähu hinnangul ei ole Ühiskonnauuringute Instituut teadusasutus, kuid neil on samasugune õigus tellida küsitlusi nagu näiteks erakondadel, kes on ju ka teatud meelsusega tellijad. Ta tunnistas, ÜI küsitlustes leidub eeldusi sisaldavaid küsimusi, ning tõi näiteks Postimehe Hääleandja abordiküsimuse. «Kui küsida, kas abort on pereplaneerimise meede, siis see on selgelt kallutatud lähenemine,» rääkis Kivirähk. «Põhimõtteliselt võiksin ma ju ka küsida, kas olete juba hommikuse konjakijoomise maha jätnud, aga siis ma nõuaksin kindlasti ka vastust, et ma ei ole kunagi hommikuti konjakit joonud.»

Postimehe Hääleandja loojaid Aarne Seppel, kes tegi selleks koostööd politoloog Martin Möldriga, on kokkuvõtvalt kirjutanud: «Martin Mölder on selle instituudi (Ühiskonnauuringute Instuudi – VK) tellitud uuringute andmeid oma teadustöödes kasutanud. Samuti kasutas ta nende uuringute andmeid Hääleandja küsimusi kokku pannes. Postimees ega ka ma ise ei ole instituudiga kunagi koostööd teinud.» Martin Möldri kirjutist Hääleandja asjus saab lugeda siit. Hääleandja ise asub siin. 

Saade «Kaks ühes» on Kuku raadio eetris igal teisipäeval kella ühest kaheni. Saadet juhib Vilja Kiisler. Tänast saadet saab kuulata siit.