Eesti riik peab kurjategijatele maksma ligi 50 000 eurot valuraha

Harju maakohus tunnistas Guntars Kaziksi 2010. aasta oktoobris süüdi neljas vägistamises ning määras talle 15-aastase vanglakaristuse. Mees võitis nüüd Euroopa inimõiguste kohtus Eesti riigilt välja 4625 eurot valuraha liiga kitsaste elutingimuste tõttu. Foto: Margus Ansu

Euroopa inimõiguste kohus otsustas täna, et seitsmele Eesti vangile on liiga tehtud ning nende kinnipidamiskamber on olnud liiga väike. Seetõttu määras kohus, et Eesti riik peab vangidele, kelle seas on ka kaks mõrtsukat ja vägistaja, maksma kokku ligi 50 000 eurot valuraha.

Euroopa inimõiguste kohtu hinnangul on vangi kohta vähem kui kolme ruutmeetri suurune ruum inimõiguste rikkumine. Seetõttu võitsid seitse vangi Vladimir Nikitin, Martin Villems, Igor Karp, Peeter Jeret, Aleksei Savva, Guntars Kaziks ja Vitali Tarasovski Eesti riigilt välja kokku üle 50 000 euro valuraha, lisaks enam kui 10 000 eurot õigusabikuludeks.

Kõigi vangide kaebused jäävad aga 2014. aastale eelnevasse perioodi, mil veel nii Tallinna, Harku kui ka Murru vanglates oli ruume, kus igal vangil oli isiklikku ruumi veidi alla kolme ruutmeetri. 2014. aasta 1. jaanuaril määras justiitsminister aga miinimumiks kolm ruutmeetrit, mistõttu alates sellest ajahetkest pole vangidel enam õigust kitsaste tingimuste üle kaevata. See pole aga kaotanud vangidelt õigust varasematel aastatel osaks saanud ülekohtu eest riigilt valuraha välja nõuda.

Tegemist ei ole tegelikult esimese korraga, kui vangid on liiga kitsaste kambrite tõttu Euroopa inimõiguste kohtus Eesti riiki võitnud. Pretsedendi lõi 2013. aastal vangis istunud narkoärimees Terki Tunis, kes võitis riigilt välja üle 7000 euro. Sellele järgnes vangide esitatud kaebuste laine, kes kõik nägid kohtulahendis rahateenimisvõimalust. 

Nii otsustaski Euroopa inimõiguste kohus taas, et meie vangidele on liiga tehtud. Kuigi seitse Eesti vangi esitasid oma kaebused eraldi, otsustas kohus neid samade põhjuste ehk vähema kui kolme ruutmeetriste elutingimuste tõttu ühiselt käsitleda.

Justiitsminister otsust ei poolda

Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles Postimehele, et talle selline otsus ei meeldi ning Eesti riik peaks kindlasti otsuse summade osas Euroopa inimõiguste kohtu Suurkotta edasi kaebama. 

«Kui aga mingil moel otsus nende summadega jääb siiski jõusse, siis peavad täiturid sellelt rahalt nende kaebajate võlad ohvrite ja riigi ees sisse nõudma. Ma ei tea, kui palju seda raha järgi jääb,» selgitas ta.

Reinsalu sõnul on ka varem tulnud enne 2013. aastat vanglas viibinud isikutelt sarnase sisuga kaebusi ja kohtuvälise kokkuleppe taotlusi.

«Olen keelanud kohtuvälisel kokkuleppel neile toonastele vangidele raha maksta. Selleks peab iga kord käima läbi vastava menetluse. Asi puudutab kuue aasta taguseid ja varasemaid juhtumeid. Ei tänasel päeval (ega ka kuue aasta jooksul ajas tagasi) ei ole Euroopa inimõiguste kohtu varasema praktika järgi mingit alust nõudeid püstitada,» on minister resoluutne.

Reinsalu selgitas, et kambripinna suuruse küsimus sai Eestis ja ka teistes riikides aktuaalseks juba 2013. aastal, kui Euroopa inimõiguste kohtus kujundas seisukoha, et kambripind ühe vangi kohta ei tohi olla väiksem kui kolm ruutmeetrit. Sellest tulenevalt viiski Eesti vanglate sisekorraeeskirja selle nõudega vastavusse 2013. aasta mais ning muudatus jõustus 1. jaanuaril 2014, ütles Reinsalu.

«Eestis puudutas kambripinna probleem Tallinna ning Harku ja Murru vanglat, kus põrandapinna suurus enne justiitsministri määruse muudatuse jõustumist 2014. a 1. jaanuari oli vangi kohta 2,5 ruutmeetrit. Tartu ja Viru vanglas on kambripinda vangi kohta alati olnud vähemalt neli ruutmeetrit,» selgitas ta.

Vladimir Nikitin (sünd. 1968) kannab eluaegset vanglakaristust kahe inimese mõrva ja tapmiskatse eest. Süüdistuse järgi tungisid purjus Nikitin ja tema kaasosaline Stanislav Issajev 1995. aasta 8. augusti öösel Ida-Virumaal Oru asulas ühte Vikerkaare tänava korterisse ja peksid seal maganud meest ja naist ning korterisse hiljem saabunud meest. Pärast peksmist vedasid Issajev ja Nikitin oma ohvrid mikrobussiga Ontika järsakule ja viskasid nad sealt alla. Kolmest ohvrist kaks surid kohapeal. Kolmas ohver jäi aga ellu ning tema tunnistuste alusel tabas politsei kurjategijad.

Nikitini elutingimused olid aastatel 2007-2013 liiga kitsad ning talle mõisteti valurahaks 8000 eurot ning õiguskuludeks 2000 eurot.

Martin Villems (sünd. 1971) kannab siiani vanglakaristust.. 2012. ja 2014. aastal mõisteti juba varem narkokuritegude eest süüdi mõistetud Villemsile kahes erinevas kriminaalasjas kokku kümme aastat vangistust selle eest, et ta oli äritsenud suures kogustes ebaseaduslike relvadega (püstolkuulipildujad UZI, Browning, vintpüss Winchester jne).

Villems on kuritegude eest süüdi mõistetud ka Hispaanias, mistõttu liideti talle 2017. taas karistusele paar aastat juurde.

2011-2013 aastatel kitsikuses elanud Villemsile mõistis kohus Eesti riigilt välja 8375 eurot ning õiguskuludeks 4000 eurot.

Igor Karp (sünd. 1970) on kümne aasta jooksul olnud vangis viiel korral. 2016. aastal vabastas kohus ta ennetähtaegselt. Peamiselt kandnud vangistusi varguste tõttu.

2008-2013 aastatel ruumipuuduses vaevelnud Karbile mõisteti valuraha 6525 eurot ning õiguskuludeks 1500 eurot.

Peeter Jeret (sünd. 1959) on korduvalt istunud vangis narkokuritegude eest. Kinnipeetavana on ta olnud väga probleemne: korduvalt saanud karistada vangivalvurite ründamise eest. Kord viskas ta valvurile näkku kuuma teed, teine kord söövitavat puhastusainet. Samuti peksis ta läbi teda haiglas valvanud vangla töötaja. 2017. aasta oktoobris lisati talle vanglamüüride taga toime pandud kuritegude eest vanglakaristusele lisaks kaks aastat.

2011-2013. aastal kitsastes tingimustes elanud Jeret saab 9975 eurot.

Aleksei Savva (sünd. 1973) on olnud Tallinna Vangla kinnipeetav neljal erineval korral. Viimati mõistis Harju maakohus Savva süüdi ulatuslikus valerahaskeemis: koos kurjategijate grupiga tootis ta võltsitud pangakaarte, millega tehti 120 000 euro eest ebaseaduslike tehinguid.

2007-2011 aastatel vähem kui kolme ruutmeetrises kongis elanud Savvale antakse 4575 eurot ning õiguskuludeks 1400 eurot.

Guntars Kaziks (sünd. 1967) on ajakirjandusele tuttav nägu. Varasemalt korduvalt seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud Kaziks on kinnipidamistingimuste pärast kohtu kaudu korduvalt raha nõudnud, kuid eriline edu pole teda senini saatnud.

Tema viimane kehtiv karistus pärineb 2010. aastast, kui Harju maakohus mõistis talle 15 aastat vangistust nelja erineva vägistamisepisoodi eest.

Hiljem süüdistati Kaziksit veel ühe neiu salapärases kadumises, kuid kuna tüdruku surnukeha kunagi ei leitud, mõisteti Kaziks selles süüasjas õigeks.

2009-2011. aastal kitsastes tingimustes elanud Guntars Kaziks saab 4625 eurot ning õiguskuludeks 1500 eurot. 

Vitali Tarasovski (sünd. 1978) mõisteti 2010. aastal süüdi ärimees Karel Käärsoni mõrvamises, ebaseaduslikult vabaduse võtmises, röövimises, varguses, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamises ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises. Harju maakohus mõistis talle toona liitkaristuseks 20 aasta pikkuse vangistuse.

2008-2013. aastal ruumipuuduses elanud Vitali Tarasovskile mõisteti valurahaks 8925 eurot.