/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6798755t1h869c.jpg)
Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas teisipäevasel istungil, et jäätmeseaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekute ja huvigruppidega peetud arutelude põhjal on eelnõu vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele.
Keskkonnakomisjon peatas jäätmeseaduse menetlemise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Eesti eesmärgiks jäätmete tekkimise vähendamine ja olmejäätmete ringlussevõtu suurendamine. Lahenduste leidmiseks tegi komisjon eelnõu menetlemise käigus üle kümne istungi huvigruppidega, teatas riigikogu pressiteenistus.
«Menetluse käigus esitati eelnõule kokku 250 muudatusettepanekut, millest komisjon sai huvigruppidega kokkuleppe küll 130 küsimuses, kuid lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda,» ütles Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini ettevalmistatud enne riigikokku saatmist.
Näiteks tuleks tema arvates riiklikult tagada kohalikele omavalitsustele jäätmehoolduse rahastus ja neile kes paremini tegelevad jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamisega peaksid saama kopsakama toetuse. Komisjonis kõlanud hinnangute kohaselt poleks arutusel olev eelnõu taganud otsustavat muudatust jäätmekäitluse läbimõeldud korraldamisel.
Jäätmeseaduse eelnõu edasise menetluse vastu on Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Eelnõu kavandatavaid muudatusi tahavad täiendada ja muuta MTÜ Rehviringlus, AS Kuusakoski.
«Eks see ole ühelt poolt õpetlik protsess, kus peeglisse vaatamise põhjust on nii valitsusjuhil, ministeeriumil, riigikogul kui ka sektoril, keda kaasati,» märkis keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling.
Ta lisas, et vaatamata sellele, et Eestit ähvardab 2020 aastaks ebaõnnestumise puhul suur trahv, ei suudetud leida koostöötahet. «Parem jäätmekäitlus on aga endiselt teravalt päevakorras. Jäätmete liigiti kogumine ja inimeste motiveerimine selleks, et täita 2020. aastaks jäätmete 50 protsendilist ringlusse võtmise eesmärki on uue keskkonnaministri esimene ülesanne, millega tegeleda tuleb,» sõnas Palling.
Jäätmeseaduse eelnõu valmistati keskkonnaõiguse korrastamise raames ning pidi asendab seni kehtinud jäätmeseaduse ja pakendiseaduse.