Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2019/01/27/11746250t1h662e.jpg)
NATO liitlaspataljonidel täitub Balti riikides ja Poolas kohe kaks aastat. Nad on toiminud arvatust paremini, ent vajaksid kriisiks valmis olekuks brigaadi jagu eelpaigutatud rasketehnikat ning toimivat jätkuplaani, selgub Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) täna ilmuvast raportist.
«Me ei tea, kuidas Venemaa oleks käitunud, kui meil ei oleks alates 2017. aastast NATO liitlasvägesid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas olnud. Ma kardan, et nad oleks meid kindlasti proovile pannud,» summeerib üks raporti autoreid, RKK teadur Kalev Stoicescu (Eesti 200).
Alates 2017. aasta varakevadest on Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas igaühes pataljoni lahingugrupp, nelja riigi peale 4800 liitlasriikide sõdurit koos varustusega. Vastuvõtjariigi relvaüksustega moodustavad nad esimese kaitseliini, kes sõjalise konflikti puhkedes lahingusse lähevad.