Raport: Baltimaadesse võiks eelpaigutada NATO raskerelvastuse

Tõsiselt tuleks tegeleda jätkuplaanidega juhuks, kui Baltikumi on vaja kiiresti NATO lisajõude tuua. Foto: Ardi Hallismaa, Kaitseväe Peastaap

NATO liitlaspataljonidel täitub Balti riikides ja Poolas kohe kaks aastat. Nad on toiminud arvatust paremini, ent vajaksid kriisiks valmis olekuks brigaadi jagu eelpaigutatud rasketehnikat ning toimivat jätkuplaani, selgub Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) täna ilmuvast raportist.

«Me ei tea, kuidas Venemaa oleks käitunud, kui meil ei oleks alates 2017. aastast NATO liitlasvägesid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas olnud. Ma kardan, et nad oleks meid kindlasti proovile pannud,» summeerib üks raporti autoreid, RKK teadur Kalev Stoicescu (Eesti 200).

Alates 2017. aasta varakevadest on Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas igaühes pataljoni lahingugrupp, nelja riigi peale 4800 liitlasriikide sõdurit koos varustusega. Vastuvõtjariigi relvaüksustega moodustavad nad esimese kaitseliini, kes sõjalise konflikti puhkedes lahingusse lähevad.

Stoicescu ja tema kolleeg Pauli Järvenpää intervjueerisid sel varatalvel ligi 60 liitlasriikide kaitseeksperti Eestist Brüsselini, et saada pilt pataljonide käekäigust ja leida soovitusi, kuidas kaitset tugevdada.